Ajakirjandusõppejõud ja Eesti Ekspressi
arvamustoimetaja Barbi Pilvre ütles täna Otepääl Äripäeva naistefoorumil, et
meedia otsib naiskangelasi väga, aga kohtleb neid halvasti.
Tema andmetel on üle maailma uudise subjektidest 21% naised, Eestis 28%. "Eriti just kvaliteetajakirjandus on meestekeskne. Naised on sagedamini kollase ajakirjanduse kangelased," kommenteeris ta.
Uuring näitas järgmist: naisi on lugude kangelastena 20% ärilugudes, 14% poliitika- ja valitsusteemalistes uudises, 42% kuulsuste lugudes, 33% kuningliku pere, 75% tavaliste inimeste ja 51% üliõpilaste lugudes.
"Tegelikult meedia otsib naiskangelasi, isegi kui mõni mees oleks kohe võtta, aga probleem on pigem selles, kuidas ja kellena naisi kujutatakse – suvetüdrukud, reality-show kangelased. See pole süüdistus, vaid me peame sellest aru andma, et naiste ja meeste kujutamise formaat on erinev. Naine on pigem meelelahutus, puhkehetke sümbol. Naised ise tihti ei teadvusta, mida meedia nendega teeb. Keegi ei müü naisteajakirja ilusa mehe pildiga. Samas meesteajakirja kaanel on ilusa naise pilt," kommenteeris ta.
Meedias domineerivad tema sõnul meelelahutusäris läbilöönud naised: näitlejad, lauljad, telenäod, eksmissid – see vastab ettekujutusele naise „kohast“, alates hetääridest ja rahvalaulikutest seltskonnategelasteni. Majanduses edukas naine on meedias erandlikum kui elus.
Edukas mees on inimene, naine on naine – naiste puhul on sugu oluline, mehed on sooliselt neutraalsed. Tippu jõudnud naiste puhul meedia kontrollib, kas ta on oma naiselikkuse säilitanud.
Pilvre sõnul eksisteerivad ka kirvereeglid naiste kujutamisel: vastandus välimuse ja elukutse vahel ("habras blondiin" prokuröri või tööstusjuhina), töö ja pere-elu ühitamise dilemmad, naiselikkuse testimine (kas on säilitanud oma naiselikkuse).
Naisi kujutatakse ka väga familiaarselt: kutsutakse eesnimega, küsitakse eraelu ja välimuse kohta. Naised on meedias elu esindajad, emotsiooni sissetoojad. Nii ajakirjaniku kui lugeja tipptunniks on eduka naise pihtimus elu tõusudest ja mõõnadest koos eraeluliste seikadega.
Meeste puhul see küsimus esile ei kerki, kas ta on säilitanud oma mehelikkuse. Võimu demoniseerimine: juhilt oodatakse otsustavust, kuid naisjuht on nõid või mõrd.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.