Juulikuus jaekaubanduses müügi langus veidi pidurdus

Jahenev majandus ei tõsta tarbijate kindlustunnet, mis mõjub negatiivselt jaemüügile, tarbijad on muutnud ettevaatlikuks ja lükanud ostuotsused kaugemasse tulevikku. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juulis-augustis negatiivne (-19 punkti), sellele aitas kaasa toiduainete ja mootorikütuste kallinemine. Jaemüügi tagasihoidlikumale kasvule avaldasid mõju osaliselt juulikuu jahedad ilmad, teatas majandusministeerium.

Jaemüügi kasvu võrreldes eelmise aasta sama kuuga suutsid saavutada ainult farmaatsiakaupade, kosmeetika ja tualetttarvete jaemüük (6%), postimüük (13%) ja tööstuskaupade müük muudes spetsialiseeritud kauplustes (1%). Jaemüügi kasvutempo muudes spetsialiseeritud kauplustes on alates aasta algusest aeglustunud ja mõnel kuul ka langenud võrreldes eelmise aastaga. Vihmaste ilmade tõttu kasvas juulis tagasihoidlikult kalastus-, matkatarvete ja fotokaupade müük. Vähenes ka juveelitoodete müügitempo, eriti kallima kauba osas. Majandusliku ebakindluse ajal hakatakse kõigepealt piirama kallimate ja vähem hädavajalikumate kaupade ostmist.

Toidukaupluste müük on kuude lõikes olnud küllaltki stabiilne. Vaatamata kõrgetele hindadele ja jahedale ilmale juulis vähenes jaemüük toidukaupade kauplustes aastases võrdluses ainult 1% võrra. Juulikuu jahedad ilmad avaldasid suuremat mõju karastusjookide, mahlade, vee ja õlle müügile. Juulikuu jookide müüki mõjutas osaliselt ka aktsiiside tõus 1. juulist, kus vahetult enne hinnatõusu osteti alkoholi varuks.

Müük tööstuskaupade kauplustes kahanes 5%. Nõudluse vähenemise tõttu on endiselt madal juurdekasv tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustel, nende kaupluste müük vähenes võrreldes eelmise aastaga 8% võrra. Selles kauplustegrupis oli eelmisel aastal väga kõrge võrdlusbaas (kasv 37%) ning jaheneva majanduse tingimustes ei ole võimalik enam juurdekasvu saavutada. Jaheda ilma tõttu oli ka suvekaupade müük tagasihoidlik.

Kinnisvara- ja ehitussektor mõjutab jätkuvalt negatiivselt ehitus- ja kodukaupade müüki, mistõttu majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste müük vähenes 10%. Ehitussektori tellimuste portfell oli juulis jätkuvalt negatiivne (-41). Majanduse üldine jahenemine, laenuintresside kallinemine ja raskused juba olemasolevate eluruumide müümisel langetasid jätkuvalt nõudlust uute eluruumide järele.

Sõidukikaubandusettevõtete müügitulu (kajastab nii jae- ja hulgimüüki kui ka liisingut) vähenes juulikuus jooksevhindades 3%, sellest mootorsõidukite ja nende varuosade müügitulu 12%. Uute autode registreerimine kahanes juulis aastataguse ajaga võrreldes kümnendiku võrra, mis on juunikuust poole vähem. Kasutatud sõiduautode registreerimine vähenes võrreldes eelmise aastaga endiselt poole võrra. Majandusliku olukorra halvenemise tõttu on inimesed hakanud vähem autosid ostma. Kõrge hinna tõttu oli mootorikütuse müük tagasihoidlik, kasvades 3%.

Jaemüügi kasvutempo elavnemist ei ole oodata ka augustis, kuna tööpuudus kasvab ja tarbijate ootused inflatsiooni osas püsivad kõrged. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi kaubandusbaromeetri juulikuu prognoosi saldod järgneva 3 kuu jooksul näitasid uue kauba tellimuste ja müügi saldode vähenemist nii kuises kui ka aastases võrdluses. Ka jaeettevõtete kindlustunde indikaator oli juulis miinuses (-4).