Kütuse hinnatõus on pannud laevandusfirmad
välja mõtlema uusi nippe kulude kokkuhoidmiseks. Üheks selliseks on ka plaan
purjede kasutamiseks „abimootorina“.
Viking Line'i tegevjuhi Nils-Erik Eklundi arvates saame me juba paari aasta pärast näha laevu, kus abiks kasutatakse väikeseid purjeid, kirjutas Taloussanomat.
Eklund peab Läänemere ilmastikku kaasaegse purjetehnika jaoks väga soodsaks, sest nendel aladel, kus sõidab Viking Line, on tuul tihti ning kergesti prognoositavalt kas põhjast või lõunast.
„See aitas juba hansakauplejate ajal sõita Rootsist Baltimaadesse ja tagasi ning Helsingi ja Tallinna vahelise liikluse korral oleks see veelgi praktilisem,“ märkis ta.
Eklundi sõnade järgi kasutab Saksa firma Beluga oma kaubalaevadel edukalt juba langevarju sarnast purjede süsteemi.
„Taoliste lahenduste juurde minnakse nii või teisti. Kui purjede kasutamisega saaks kulutada 15% vähem kütust, siis oleks see regulaarliikluses juba suur sääst,“ põhjendas Eklund.
Kuna Viking Line'i laevad hakkavad praeguseks suuremalt jaolt juba vananema, siis on neil hea võimalus rakendada uut tehnoloogiat oma uutel laevadel. Firma olevatki personalile esitlenud pilte uutest pisikeste abipurjedega laevadest. Samas siiski eitab Eklund seda, nagu oleks firma teinud ametlikke tellimusi uute purjelaevade ehitamiseks. Ka Viking Line'i uued laevad XPRS ning järgmisel sügisel Ahvenamaale sõitma hakkav ADCC põhinevad siiski veel traditsioonilistel diiselmootoritel.
Seotud lood
Laevanduskontserni Viking Line reisijate
arv suurenes suveperioodil võrreldes eelmise suvega rohkem kui 291 700 reisija
võrra.
Viking Line’i tegevjuht Inno Borodenko
ütles, et uuringute järgi lisavad laevalt tulevad veokid liikluskoormust
poole tunni jooksul 2 protsenti.
Tallinki rivaali Viking Line’i järsult
kasvanud kütusekulud on üks põhjusi, miks reedefirma majandusaasta esimesed kuus
kuud lõpevad kahjumis.
Viking Line uue, 2500 reisijat mahutava
Viking XPRS tulek Tallinn-Helsingi liinile on lükkunud nelja kuu võrra edasi
aprilli lõppu.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.