Viivisvõlas laenud suurendavad BIGi sissetulekuid

"Viivituses olevate laenude hulga kasv on seoses majanduse tsüklilisusega ootuspärane ja BIG on oma finantsjuhtimises alati hoidnud konservatiivset joont ning arvestanud võimalusega, et teatud perioodidel suureneb maksetega hilinevate klientide hulk," rääkis Raus aripaev.ee-le ja lisas, et viivituses olevate klientide suhteliselt suurem osakaal võrreldes eluasemelaenudega on tarbimislaenudele omane.

"Oleme võtnud seda arvesse nii likviidsuse tagamisel kui ka muude finantsprognooside tegemisel," märkis Raus. "Koos makseviivituses olevate nõuete kasvuga on suurenenud ka makseviivituses olevalt portfellilt tulude laekumine."

Raus ütles, et näiteks 2008. aasta I poolaastal laekus üle 90 päeva viivituses olevalt portfellilt laenude põhiosasid ca 123 miljonit krooni ning tulusid ca 70 miljoni krooni väärtuses, mis annab üle 90 päeva viivituses oleva laenuportfelli aastatootluseks laekumiste põhiselt ca 20%.

"Tegemist on maksetega, mida kliendid ei ole tasunud õigeaegselt, kuid mis läbides krediidihalduse erinevaid etappe jõuavad lõpuks siiski laekumiseni. Oluliselt suurem krediidihalduse toimingute osakaal on tarbimislaenude portfellile iseloomulik," sõnas Raus.

Raus juhtis tähelepanu sellele, et 2008. aasta II kvartalis vähenes BIGil kuni 90 päeva viivituses olevate laenude maht, mis näitab, et lisanduvate viivislaenude maht on vähenemas.

"Kindlasti tuleb eristada ka füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele väljastatud laene – kui viimasel ajal palju kõneldud, et pankade laenukahjumid tulenevad ennekõike laenu võtnud ettevõtete pankrotistumisest, siis füüsiliste isikute puhul saab ka makseviivituses olevad laenud reeglina alati pikemas perspektiivis tagasi," ütles Raus ja kinnitas, et BIG on tänavuse aasta I poolaasta tulemuste põhjal jätkuvalt Eesti kõige kasumlikum ning kõige kapitaliseeritum pank.

"Kuna pakume ainult tähtajalisi hoiuseid, toimub hoiuste väljamaksmine kliendiga kokkulepitud kuupäevadel ning sellest lähtub ka meie likviidsuse planeerimine," kummutas Raus kartuse, et hoiustajad viivisvõlgade kasvu tõttu oma rahast ilma võiksid jääda.

BIGi omakapitali osakaal bilansimahust moodustas poolaasta lõpu seisuga 19,6%. Koos Eesti Panka deponeeritud summadega ulatus BIGi raha jääk samal ajal ligikaudu 401 miljoni kroonini ja panga varad 2,7 miljardi kroonini.