Praegune langus rabab hullemini kui 90ndate lõpp

Praegu tuleks odava tööjõu maast arenenud riikide sekka trüginud Eestil muuta kogu ettevõtlusstruktuuri. Kinnisvarasektorist alanud majanduse jahenemine on levinud muudesse valdkondadesse. Siseturu nõudlust rahuldanud ettevõtted on raskustes palga väljamaksmisega.

"Mis puudutab minevikku, siis siin ei saa paralleele tõmmata, kuna tol ajal kukkus ära vaid Vene turg, kuid majanduse toimimise mudel ja struktuur väga palju muutuma ei pidanud," vastas Sokolov aripaev.ee küsimusele, mida võib ettevõtjatest ja ettevõtluslaenudest võrreldes eelmise majanduslangusega oodata.

"Nüüd on Eesti olukorras, kus peaks majandusstruktuuri kapitaalselt muutma. Me pole enam odava tööjõu ega energiaga riik ning sisemajanduse tugev nõudlus pole jätkusuutlik," sõnas Sokolov. Ta nõustus BIGi juhi Targo Rausi väitega, kes pidas laenuprovisjonide peamiseks põhjuseks pankrotiohus ettevõtetele antud laene.

Palgad hilinevad või välja maksmata

Eesti Panga statistikat vaadates võib näha, et mulluse pilvitu seisuga võrreldes on ettevõtete võlgnevuse tase kasvanud kiiremalt kui eraisikutel. Majanduse jahenemine on kandumas kinnisvarast väljapoole ning sisenõudlusele suunatud tööandjad on raskustes palga maksmisega. See omakorda kandub erasektorisse. Lisaks vähendab inimeste maksevõimet kõrge inflatsioon, rääkis Sokolov.

Nordea panga korporatiivpanganduse juht Andreas Laane ütles aripaev.e-le, et ei soovi kommenteerida väidet, nagu kommertspankade laenukahjumid tuleksid eelkõige ettevõtluslaenudelt ning BIGil pole võrreldes teiste pankadega suurt midagi karta.

Nordeas on provisjonid seotud nii eraisikute kui ettevõtetega ja ei saa täheldada ettevõtete riski olulist kasvu, märkis Laane ja lisas, et Nordea hoidis oma ettevõtluslaenu poliitikat ka kiire kasvu aegadel konservatiivsena. Seetõttu on nende keskmine provisjonide määr on oluliselt madalam kui pangandusturu keskmine.

Riskigruppi lisandusid põllumehed

Krediidipanga äripangandusjuht Uku Tammaru rääkis, et nende laenuportfell jaguneb eraisikute ja ettevõtete vahel laias laastus pooleks ning ettevõtete riskid on hajutatud erinevate sektorite vahel.

Krediidipank eraldas I poolaasta lõpu seisuga ebatõenäoliselt laekuvate nõuete katteks 14 miljonit krooni ehk 0,53 % laenuportfellist. "Suurema osa sellest moodustavad täna tõepoolest ettevõtete allahindlused. Kuigi teatud oht püsib, ei ole täna suur pankrottide laine veel alanud ning olukord Eestis on n-ö kontrolli all," kommenteeris Tammaru.

Tammaru sõnul on haavatavamad sektorid täna endiselt kinnisvara, väikesed ehitajad, FIEd, aga ka väikesed ja keskmised põllumajandusega seotud tootjad. "Väikeste ettevõtete mured on seotud peamiselt sellega, et ollakse üksteisele võlgu ning see tendents kasvab, esinevad ka võlad maksuametile," selgitas ta.

"Üldiselt näitab praktika, et kõige vähemriskantsed on eraisikute eluasemelaenud. Oma kodu on asi, millest nii kergesti ei loobuta. Veidi riskantsemad on äriühingute investeerimislaenud, sh viimastel aastatel populaarsed kinnisvaraarendused, mille puhul hoiab panga võimaliku kahju ära laenutagatiste õige hindamine. Kõige riskantsemad on tagatiseta laenud, näiteks eraisikutele antud väikelaenud, kuna nende tagasimaksetega hakatakse probleemide korral esmaselt viivitama," rääkis Tammaru.