Raasuke: laenukahjumid kasvavad

„2007. aastaga võrreldes pankade kasumlikkus langeb,“ ütles Raasuke, „tagantjärgi tark olles võib öelda, et 2007. aastal oli üksjagu ülevärbamist, kuigi oli ette näha, et müügimahud vähenevad. Aga vanast inertsist käis värbamine edasi.“ Raasukese sõnul räägivad nad välisinvestoritele, et järgmise 18 kuu jooksul on krediidikvaliteedi osas tulemas ainult ebameeldivaid uudiseid.

„Võime täna kindlalt öelda, et eluasemelaenu äri oli eelkõige Lätis valesti hinnastatud, Eestis natuke vähem,“ oli Raasuke kindel. „Kui vaatame täna üle tähtaja läinud laene, võib arvata, et nõrku laene on tulnud sisse rohkem, kui äriskeem oleks seda lubanud.“ Ta tõi näiteks, et kui sajast laenukliendist jääb kasvõi üks tagasimaksega raskustesse, pole see veel suur probleem, kui jääb võlgu kaks, ei saavutata enam omakapitali tootlust ning kui juba kolm ei suuda laenu tagasi maksta, on kogu äri vee all.

„Meil on kahe silma vahele jäänud, et kui enne oli iga kahe nõrga laenaja kohta 98 head laenajat, siis täna on neid ainult äkki 50,“ sõnas Raasuke.

Ühe stsenaariumi järgi, millele tuginedes Swedbank tulevikuprognoose teeb, võib kinnisvaraturg hakata kosuma 2010. aasta keskpaigas, järgmise aasta lõpuks kasvab töötus 10%ni.

„Oleme oma plaanide aluseks võtnud, et SKP kasv 2008. ja 2009. aastal on negatiivne,“ rääkis Raasuke. „Viimased 18 kuud on tehtud väga optimistlikke ennustusi, mis on tegelikkuses osutunud millekski oluliselt negatiivsemaks,“ lausus Raasuke, kelle sõnul on Swedbankis tuleviku prognooside tegemiseks appi võetud IMF, kus on tehtud head tööd kriiside uurimisega.

Raasukese sõnul võtsid nad võrdluseks Eestiga sarnased riigid, kus varem on sarnaseid kriise olnud. Sellistes olukordades langesid turul kinnisvarahinnad 30% ja madalseis kestis keskeltläbi neli aastat.

„Kui eluasemeturu mull on lõhkenud, tähendab see majanduslangust ehk negatiivset kasvu,“ lausus Raasuke. Kõige negatiivsemalt tabab langus kinnisvara, ehitust ja finantsvahendust. „Silma paistab see, et aeglasem on taastumine seal, kus on rohkem investeeritud pangalaenudest kui omakapitalist. Meie kasv on valdavalt finantseeritud võõrkapitalist.“

Swedbanki omakapitali tootluse eesmärk on Raasukese sõnul 20% ja seda ei ole pank muutnud. „Selleks, et me otseselt investorite vara ei hävitaks, peaks aastas tegema 4 mld kr kasumit,“ ütles Raasuke, „meie omakapital on üle 30 mld kr, praegu on omakapitali kulu 13 %. Meie kasvueesmärgid tuleb üle vaadata.Neljast eesmärgist – kasumi kasv, omakapitali tootlus, kulu-kulu suhe ja krediidi kulu – kaks lähevad muutmisele. Võib-olla kõige kahetsusväärsem on, et krediidikulu eesmärk ei osutu tõeks. Hammastega tahame kinni hoida kulu-tulu suhtest.“