Nii nagu kõik suured asjad, sündis ka viimaste aastate USA majanduskasv originaalsest ideest. Kuidas teisiti nimetada pankade väljastatud kinnisvaralaene inimestele, kes ei pidanud laenu saamiseks tõestama oma sissetulekuid ega varalist seisu. Sageli piisas sellestki, kui töökohata laenuvõtja maksis alguses tagasi osa intressidest, ülejäänud intressid koos põhiosaga võis tasuda hiljem.
Selle tulemusena tekkis tavainimese jaoks mõistetamatu olukord, kus kohustuse suurus aja jooksul hoopis kasvas. Pangad said endale taoliste laenude väljastamist lubada, sest need pakiti kokku keerulisteks finantsinstrumentideks ning müüdi riskinäljas investoritele. Viimased olid edus sedavõrd kindlad, et finantseerisid oste tihti laenurahaga, samal ajal aru saamata instrumendi sisust ning selle võimalikust väärtusest negatiivse stsenaariumi korral.
Õnnetuseks ei olnud tegu perpetuum mobile'ga ning kinnisvarahindade languse järel kukkus kaardimajake kokku. Raha hulk oli üksteisele laenates üles võimendatud ning praegu maailmas toimuv on sellele vastupidine protsess.
Kui likviidsus kaob kiiresti, on selle parimaks peegelduseks tavaliselt börsid. Kõige enam kannatavad arenevad regioonid, sest investorid muutuvad riski suhtes pelglikumaks. Seetõttu on nii Hiina, India ja Venemaa aktsiaturud langenud oma tippudest üle poole, samal ajal kui probleemide lähtekoht USA on kaotanud kolmandiku.
Ei maksa aga arvata, et rasked olud kestavad igavesti. Kuigi lühiajaliselt võib minna hullemaks, saab aastate pärast tagasi vaadates tõdeda, et tegemist oli tavapärase majandustsükliga.
Isegi USAs, kus käimas on üks sügavamaid kriise peale Suurt Depressiooni, algab millalgi uus tõusulaine. Sellegipoolest tuleb enne vähendada tuleviku arvel võetud võlgu, et puhtalt lehelt oleks kergem alustada.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.