Investor Toomas: raske otsus tegi elu lihtsaks

Läinud aasta augustis võttis investor Toomas ette tavatu sammu – müüs nädalaid kestnud languse järel maha umbes poole kõigist portfellis olenevatest aktsiatest.

Toomas on rahul, et toona sai selline ebapopulaarne ja kohati mõistetamatu samm ette võetud. Hurjutati, et näed – kukkumise lõpus müüs. Lisaks ei meeldinud ka Toomase sõpradele see, et oleks siis müünud mõne ettevõtte aktsiad, kui ettevõttega on olukord halvemaks läinud – aga mitte nagu noaga kõigile kallale minek.

Kui vaadata tagant järgi, mis on aktsiatega toimunud – on põhjust rahuloluks. Tallinki aktsiad sai müüdud hinnaga 20,03 krooni tükist. Reedel maksis aktsia 7,82 krooni. Okmeticu aktsiad läksid kaubaks 3,27 euroga – aktsia maksis reedel 2,95 eurot. Cramo aktsiad lahkusid hinnaga 27,76 eurot, reedene sulgemishind oli 7,13 eurot. Tulikivil vastavalt hinnad 2,51 eurot ja 1,22 eurot. OTP panga aktsial 8775 forinti ja 6505 forinti. Naftatööstuse Apache aktsiad läksid 74,66 dollariga ja ka väikeses mahus tänavu juulis 124,96 dollariga, aktsia maksis 109,88 dollarit. Siin eksis Toomas, kuid seda väga ei kahetse. Peruu vasemaagikaevandaja Southern Copperi aktsiaid sai müüdud fondiemissiooniga korrigeeritult 26,78 dollariga, aktsia maksis 21,77 dollarit. TEO LT aktsia sai müüdud 2,32 litiga, aktsia maksab 1,91 litti. Kahjuks läks Toomas jaanuari lõpus ahneks ning ostis mitte ainult tagasi kõik Leedu telekomi aktsiad, vaid isegi suurendas positsiooni hinnaga 2,09 litti. Soov saada dividendi ning lootus, et turul hakkab olukord paranema on veidi alt vedanud.

Kui enne müüke oli Toomase portfellis aktsiate osakaal 62 protsenti ja raha oma 38, siis reedese seisuga oli Toomas 77 protsenti rahas (valdavalt kolmepäevasel ise pikeneval tähtajalisel hoiusel, mille intressiks oli viimati 4,7 protsenti). Aktsia osa oli 23 protsenti. Minnes ajas tagasi – kui Toomas ei oleks müünud ja säilitanud positsioonid, oleks kaotatud aktsiahindade kukkumise tõttu ümmarguselt 700 000 krooni, nüüd vaid umbes pool sellest. Aktsiate osa kukkumine müügieelsest ajast oleks olnud 41 protsenti, kuid tänu müükidele ja suure raha osakaalule oli portfelli tootlus vaid miinus 14 protsenti.

Investor Toomas jälgib turgudel toimuvat ning on valmis ostma jupi haaval aktsiad. Kiirustamine on pigem olnud negatiivse kogemusega nagu ka ühes tükis aktsiate ostmine. Samal ajal aga vaatab ta üle olemasolevaid investeeringuid – kas esialgsed ostupõhjused on veel jõus või on tarvis siin investeerimisidees oodatud situatsiooni muutuse tõttu aktsiaid müüa.

Raske on mõista, kuidas eelkõige USA sellisesse kriisi jõudnud on. Sellest üllatavam on vaid see, kui ebaadekvaatselt on investorid sellele reageerinud. Ning nüüd üllatab investorite ja turuosaliste ülim abitus – riik peaks kõik jamad kinni plekkima.

Investor Toomas luges head raamatut (kaheosaline tegelikult), mida julgeb ka teistele soovitada. See ei räägi niivõrd investeerimisest, kui ajaloost, poliitkast, pangandusest ja finantseerimisest ja seda mitmesaja aastase perioodi jooksul. Tegu on Niall Fergusoni sulest ilmunud Rothschilide pangandusimpeeriumi looga – The house of Rothschild – Money’s Prophets 1798-1848 ja The World’s Banker 1849-1999. Kokku on seda umbes tuhatkond lehekülge huvitavat lugemist. EBay’st peaks seda olema võimalik osta. Osalt selle raamatu lugemise tagajärjel aitas Toomasel paremini mõista, et kriisid ja kaos on täiesti normaalne nähtus, mida küllaltki sagedasti esineb. Küll aga pani teda imestama, kuidas neid viimasel paarikümnel aastal nõnda vähe on ette tulnud. Kui kaasaaegsed USA pankurid oleksid seda lugenud – võiks eeldada, et riskid ja põhiväärtused oleksid veidi teise nurga alt hinnatud.

Toomas vabandab, et tema sulg on vahepeal rooste läinud – ei ole midagi olulist ette võetud – pole nagu millestki rääkida. Toomas lubab end parandada ja hakata taas regulaarselt ülevaadet andma selle kohta, mis on toimunud ning mida ta on ise ette võtnud. Huvi korral võib ka kirjutada, milliseid raamatuid ta soovitab investoritel lugeda.