Järgmise aasta algul tõuseb nii juulis
suletavate prügilate saastetasu kui ka jäätmete vastuvõtutasu. Seetõttu on
oodata hüppelist jäätmeveo kallinemist, rääkis tänasel Jäätmepäeval Torma
prügilat majandava Amestop OÜ juhataja Toomas Orumaa.
2009. aastal tõusevad oluliselt jäätmete transpordi ja ladestamise kulud. Hinnatõusul on kaks põhjust. Esiteks, aasta alguses tõusevad hüppeliselt suletavate prügilate saaste- ja vastuvõtutasud ning teiseks, juuli keskel pannakse Eestis üheksa piirkondliku tähtsusega prügilat kinni.
Suletavate prügilate saastetasu kasvab 469,50 kroonile tonni kohta ja vastuvõtutasu 900 kroonile tonni kohta, mis peaks kohalikele omavalitsustele märku andma, kuhu neil tuleks edaspidi jäätmed suunata. Ohtlikud prügilad peavad väravad sulgema 16. juuliks.
„Eeldatavasti jäävad europrügilate vastuvõtutasu suletavate prügilate omast madalamaks,“ avaldas Orumaa lootust ja lisas, et prügilate sulgemise tõttu hakkab uut ladestuskohta otsima 120 000 tonni jäätmeid aastas.
„On oht, et olemasolevates prügilates pole ressurssi, et kogu seda mahtu vastu võtta," märkis Orumaa, kelle sõnul kallineb jäätmekäitlus tervikuna. Kohalike omavalitsuste kehtestatud piirhinnad jäävad elule jalgu ja jäätmekäitlejad pole huvitatud piirkondadest, kus on oht miinusega töötada.
„Torma prügila edukaks toimimiseks läheb tal vaja vähemalt 35 000 tonni jäätmeid aastas. Siis suudab prügila toimida, areneda ja end sulgeda ega vaja abiraha,“ ütles Orumaa. Et europrügilate juurdeehitusi napib, on üheks lahenduseks olemasolevaid prügilaid laiendada.
Peipsi järve ranniku lähedal paikneva Torma prügila asukoht on soodne Rakvere ja Tartu teenindamiseks. Samas leiavad konkurendid, et üks Torma prügila ladestusaladest ei vasta euronõuetele ning kogu prügila tuleks seetõttu sulgeda. Praegu ootab Torma prügila keskkonnaministeeriumi seisukohta, millele edasistes plaanides toetuda.
Jäätmepäeva korraldas Eesti Jäätmekäitlejate Liit.
Seotud lood
MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötamise
Arenduskeskus (LEA) juhataja Aadu Võsu sõnul piisab Eesti suurusele väikeriigile
ühest-kahest prügilast. Ülejäänud prügilad tuleks teha
ümberlaadimisjaamadeks.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
juhataja Peeter Eegi sõnul tekitavad Eesti elanikud ja siinsed
ettevõtted 2007. aastaga võrreldes vähem jäätmeid, mis võib tuleneda
nii majanduse jahtumisest kui ka jäätmete sorteerimise nõudest.
2006. aastal aktiivsemalt käima lükatud
prügiveoturu jagamine omavalitsustes tõi mullu suurtele prügifirmadele korraliku
kasvu.
Jäätmekäitlusasjatundjate hinnangul ei teki
Eestis nii palju jäätmeid, et juba rajatud ning kavandatavaid
jäätmepõletustehased toormega varustada.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.