Jäätmepõletust katsetav Kunda Nordic
Tsement toob tahket põletusmaterjali sisse Hollandist, kuna Eestis pole
piisavalt jäätmeid võtta.
Kunda Nordic Tsemendi nõunik Aadu Kana rääkis jäätmepäeval, et ettevõtte katsetatav jäätmepõletus taaskasutab praegu 36 000 tonni vedelaid jäätmeid aastas. Vedelate kütustena lähevad Kundas ahju vanad õlid, põlevkiviõli tootmisjäägid, plast ja bensoehappe jäägid.
Kana ütles, et Kunda Nordic Tsement impordib Hollandi päritolu jäätmekütust, kuna Eestist pole põletatavaid jäätmeid lihtsalt piisavalt saada. Hollandi jäätmekütus saabub Eestisse suurtes pallides.
Kunda Nordic Tsement juurutas tänavu kevadel vedelate ja tahkete jäätmete koospõletamise tehnoloogia, et kütta energiamahukaid tsemendipöördahjusid.
Kunda Nordic Tsement seadis omale eesmärgiks, et 2011. aastal kasutavad nad 85 000 tonni põlevaid jäätmeid, mis muidu suunataks lõppladestusele. Jäätmekütuste osakaal tsemendi tootmisel tõuseb ligikaudu 25%ni kogu vajaminevast kütusest, avaldas firma mais. Jäätmekütuste kasutamisel märgitud kogustes väheneb CO2 heitmete tase varasemaga võrreldes 5%.
Kunda Nordic Tsemendi jäätmepõletuse projekti kulude maht on kokku 58 miljonit krooni, millest
investeeringuteks kulub ligi 54 miljonit krooni. 13 miljonit krooni tuleb Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantseerimismehhanismi kaudu. Planeeritud mahu saavutab Kunda jäätmepõletus 2010. aastaks.
Seotud lood
Sel aastal kahanes tsemendi
tootmine märgatavalt ning musta stsenaariumi kohaselt peatab Kunda Nordic Cement
kolmandiku tootmisest. Ettevõte loodab klinkeri ekspordile Aafrikasse ja
Brasiiliasse.
MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötamise
Arenduskeskus (LEA) juhataja Aadu Võsu sõnul piisab Eesti suurusele väikeriigile
ühest-kahest prügilast. Ülejäänud prügilad tuleks teha
ümberlaadimisjaamadeks.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
juhataja Peeter Eegi sõnul tekitavad Eesti elanikud ja siinsed
ettevõtted 2007. aastaga võrreldes vähem jäätmeid, mis võib tuleneda
nii majanduse jahtumisest kui ka jäätmete sorteerimise nõudest.
Järgmise aasta algul tõuseb nii juulis
suletavate prügilate saastetasu kui ka jäätmete vastuvõtutasu. Seetõttu on
oodata hüppelist jäätmeveo kallinemist, rääkis tänasel Jäätmepäeval Torma
prügilat majandava Amestop OÜ juhataja Toomas Orumaa.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.