Viimastel aastatel üle Eesti üheks
moearenduseks muutunud spaaprojektid on kõikjal soikumas. Siiski leidub aasta
eest tervisekeskust arendama asunud ettevõtjaid, kes tööd jätkavad.
Eestis ja Lätis spaasid ning hotelle opereeriva Legendijuhtimise ASi juhatuse esimehe Tarmo Sumbergi sõnul nõuab praeguses majandusolukorras rahapaigutus uude tervisekeskusse julgust. "Mina küll hetkel Eestisse ei investeeriks. Vähemalt mitte suures mahus," ütles Sumberg.
Nagu kinnisvarasektor tervikuna, on ka spaa-arendus viimaste aastate järsu tõusu ohver. "Kui Eesti liitus neli aastat tagasi Euroopa Liiduga, siis huvi meie vastu suurenes. Turistide arvu kasv tekitas lisanõudluse," nentis Sumberg.
Sumbergi hinnangul jätkavad spaade rajamist need ettevõtjad, kes alustasid mõni aeg tagasi soodsamas majandusolukorras. "Ma arvan, et tegelikult isegi saaks oma projektile pidurit tõmmata, aga ei osata," märkis Sumberg ja lisas, et kui igasse Eesti külla kerkib spaa, siis mulli lõhkemise efekt on sarnane olukorraga, kus tavalised inimesed sisenesid kinnisvaraturule või börsile.
Veel kevadel Harku valda Türisalu pangale spaahotelli planeerinud OÜ Bonnard Kinnisvara on ettevõtte omanikeringi kuuluva Toomas Truuverti sõnul projekti paremaid aegu ootama pannud. "Kõigil on raske," kinnitas Truuvert.
Mullu juunis Hiiumaale Kärdlasse tervisekeskust kavandanud ettevõtja Alvar Jaamu on samuti oma mõttest loobunud.
Tallinna piiril Pärnu maantee ääres paikneva endise Peoleo hotelli, praeguse Salzburgi tegevjuhi Jaamu sõnul jäi Hiiumaa arendus toppama segaste maaküsimuste tõttu. "Praeguses seisus on tekkinud mõte, kas üldse tasub," tunnistas Jaamu. Ka AS ASD Investeeringud, mille kaudu Jaamu spaaprojekti käima soovis lükata, on nüüdseks likvideerimisel.
Teine Kärdla spaaprojekt on aga jätkuvalt aktuaalne. Lennukompaniis Avies enamust omava ASi Avies Holding soov saare ainsasse linna mereäärne hotell-tervisekeskus rajada on kohalike seas tugevat vastuseisu tekitanud. Avies Holdingu nõukogu esimees Kersten Saar aga kinnitas investorite jätkuvat huvi: "Meie plaan on sinna teha väike kõrgklassi hotell."
Samuti on jõus Järvamaa ettevõtjate kava rajada alla 300 elanikuga Peetri alevikku arhitektuurse lahenduse poolest silindrit meenutav tervisekeskus. Möödunud kolmapäeva pärastlõunal toimus sealse spaa arendamiseks loodud ASi Ergav Seitse esimene koosolek.
Praegu pankrotimenetlust läbiva sojatoodete valmistaja OÜ Soya Foods Baltic tegevjuht ja Peetri spaaprojekti algataja Urmas Matsalu lootis tervisekeskuse ehitusega alustada tänavu suvel. Nii jõudsalt pole ettevõtmine siiski edenenud.
Sihtasutuse Järva Peetri Arendus nõukogu esimees ja Kareda valla endine juht Ülo Ansberg lootis orienteeruvalt 75 miljonit krooni maksva projekti järgneva paari aasta jooksul ikkagi ellu viia.
Mullu jaanuaris Võsule puhkekeskuse rajada lubanud Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimees Robert Antropov pole piirkonna turismiarendusest senimaani loobunud.
"Võsu siseturismi potentsiaal peitub ilus ja unikaalsuses," teatas Antropov. Ta plaanis lammutada laguneva Merehotelli amortiseerunud hoone, kuid ei jõudnud kinnistu ostus kokkuleppele hoone omaniku OÜga Canden Baltic, kes Antropovi väitel küsis liiga kõrget hinda. "Hetke lahtises situatsioonis ei saa hindu kommenteerida," lisas Antropov nüüd.
Hiiumaal 2006. aastal lõplikult hingusele läinud Kõrgessaare kalatööstusest alles jäänud hooned ostis aasta eest augustis pankrotipesast välja suurärimees Oliver Kruuda.
Praegu jätkab ta tehasekompleksi korter-hotelli, piimaspaa ja kunstitöötubade rajamist.
Projekti vedavat Kruuda osalusega ettevõtet OÜ Keefiri SPA juhtiv Siret Liivamägi kinnitas, et nemad oma plaane muutnud pole. "Kiirustamiseks pole väga põhjust. Me vaatame asja praegu rahulikult," ütles ta. Põhjalikud ümberehitustööd algavad kava kohaselt järgmisel aastal.
Seotud lood
Kuressaare haigla loodab kohalikes spaades
toimuvate koondamiste tõttu saada leevendust oma tööjõuprobleemidele.
Täna otsustab Tartu Ülikooli nõukogu, kas
järgmisest õppeaastast saab Pärnu kolledžis õppida magistritasemel heaolu- ja
spaateenuste disaini ja juhtimist.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.