Ettevõtte Gamma Holding juht, nii välis-
kui ka kodumaiseid aktsiaid omav Arvo Nõges leiab, et pikaajaline investor võiks
praegu aktsiaid osta, kuid pea tuleb kaine hoida, mitte hüüdlausetega kaasa
minna.
„Härrased natuke liialdavad. Ma ise nii optimistlik poleks,” kommenteeris Nõges Barclays Capitali ja Danske Banki analüütikute väidet, et järgmisel kahel-kolmel nädalal tuleb aktsiaid kokku krabada käte ja jalgadega, sest praegu on ajalooline võimalus aktsiatega raha teha.
Ka SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ei lähe analüütikute õhinaga kaasa. „Esimeste pinge vähenemise märkide najal paaniliselt optimistliku nägemuse kujundamine on minu hinnangul mõnevõrra oportunistlik,” rääkis ta aripaev.ee-le.
Barclays Capitali peastrateeg Tim Bond leiab, et kui ajalugu eeskujuks võtta, võib eeldada 10 aastat kahekohalisi tootlusnumbreid.
„Tublid optimistid!” märkis Nõges.
Investor sõnas, et tõele võib vastata väide, et järgnevatel nädalatel saabub põhi aktsiaturgudel. „Pakun, et 3-6 kuu jooksul näeme analoogseid tasemeid nagu eelnevatel nädalatel. Head ajad ei ole veel tagasi,” ütles Nõges, lisades, et kunagi ei saa välistada midagi. Järgmist pulliaastat ta veel silmapiiril terendamas ei näe.
Nõges ostab enda sõnul praegu valituid asju, ja eeskätt välismaa aktsiaid, sest Eesti börsil on likviidust vähe, kuigi hinnad on päris head. „Eesti turg ei ole halb turg ettevõtete poolest. Aga ma olen ise saanud tugevalt kannatada Rootsi fondide raskustest. Kardan, et jääme väikeste ja kesiste käivete juurde ning väikeste tõusude juurde,” märkis ta.
Kriis ei ole läbi
Välismaa aktsiad panevad Nõgesel praegu silma särama. Näiteks eilne päev oli hea Microsofti aktsial, mis kosus tugevalt ja mida ka Nõgesel on. „Häid valikuid on teha praegu küll. Praegu on magusad ajad ja teenimise ajad. Pikalt ma aga optimistlik pole, kerget skeptitsismi soovitaks ma igale investorile,” ütles ta.
Nõges ütles, et olukorra teeb keerukaks see, et kriis pole veel läbi ja olukord on veel liiga segane. Ka Koppel möönab, et globaalne finantskriis ei ole teps mitte veel läbi, makrotasandi uudised muutuvad üha negatiivsemateks, ettevõtete numbrid ilmselt lähikvartalite jooksul ei rõõmusta jne. Lisaks sellele võiks pilgu heita ka eelnevate krahhide tehnilistele mustritele – nii 1929 kui 1987 järgnes esimesele järsule taastumisele veel kas põhjade uuesti testimine või koguni uute põhjade tegemine, lisas Koppel.
„Maailmalõpu teooriaid on olnud igal ajal, aga praegu oleme halva stsenaariumi realiseerimisele palju lähemal kui paar aastat tagasi,” ütles Nõges.
Pea hoida kaine ja mitte spekuleerida!
Investori sõnul ei praegu aktsiatega kauplemiseks olema tingimata vana kala, kuid spekuleerimise eesmärgil aktsiaid osta ta algajal börsihuvilisel hetkel ei soovita. Tallinna börsi nõrkuseks peabki ta seda, et siin on palju spekulante, kes kõiguvad nagu tuulelipud. „Spekulant on keerulisem olla kui investor. Spekulant ei leia seda kiiret kasumit praegu üles,” tõdes ta.
„Väärtusinvestor teeb ilmselt praegu tõesti häid oste ning suurema riski poolt räägivad ka sesoonsed tegurid, kuid ma olen veendunud, et on suur hulk neid, kes momendil uisapäisa turule tormates lasevad end volatiilsusel finantsiliselt sandistada,” arutles Peeter Koppel aktsiate ostmise üle praegustel tormilistel turgudel.
Mees on ise aasta jooksul aktsiaid vaikselt juurde ostnud. Ta möönab, et mõnel juhul olnud liiga optimistlik, kuid samas ta ei kurda. Börse jälgib Nõges aktiivselt. „Praegu on ikka hullumeelsed ajad. Viimane kuu on emotsionaalselt tühjaks tõmmanud. Väga suured liikumised ja kõikumised on toimunud,” nentis ta.
Seotud lood
Swedbanki strateeg Pertti Rahnel leiab,
aktsiaturgude hinnatase on praegu tõepoolest pikaajalise investori jaoks
atraktiivne, samas turule on soovitatav siseneda järk-järgult.
Järgmisel kahel-kolmel nädalal tuleb
aktsiaid kokku krabada käte ja jalgadega - praegu on ajalooline võimalus
aktsiatega raha teha, väidavad Barclays Capitali ja Danske Banki analüütikud
Taani majanduslehe Börsen tänases kaaneloos.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.