OMX Baltic−0,16%299,08
OMX Riga0,75%880,64
OMX Tallinn−0,13%1 902,29
OMX Vilnius−0,16%1 159,1
S&P 5001,59%5 954,5
DOW 301,39%43 840,91
Nasdaq 1,63%18 847,28
FTSE 1000,61%8 809,74
Nikkei 2251,1%37 562,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%92,1

OMX Baltic−0,16%299,08
OMX Riga0,75%880,64
OMX Tallinn−0,13%1 902,29
OMX Vilnius−0,16%1 159,1
S&P 5001,59%5 954,5
DOW 301,39%43 840,91
Nasdaq 1,63%18 847,28
FTSE 1000,61%8 809,74
Nikkei 2251,1%37 562,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%92,1

02.03.25, 09:00

Agur Jõgi: kas Excel on uus kitarr? Ei, ka süda peab helisema

Kuidas tõeline edu alus ehk loovus tagasi võita? Luba kunstnik sisse, ja mitte ainult galerii uksest, kirjutab Pipedrive tehnoloogiajuht ja juhatuse liige Agur Jõgi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Agur Jõgi

Agur Jõgi. Foto: Erakogu

Mäletan hetke, mil avastasin, et Eesti ühiskonna uus staarkangelane on valge triiksärgiga Exceli-evangelist.

Kui varem helistasime kirjanikule või näitlejale, et maailmapilti selgemaks saada, siis nüüd räägime IT-ärimehega ja arutleme, kas tulpnäitajad (loe: KPI) PowerPointi slaidil on piisavalt kasumlikud.

Kuidas me siia jõudsime?

Võib-olla oleks õigem küsida, miks on maalija pintslitõmme vähem väärt kui numbririda Excelis? Justkui oleks kultuurielu pseudoteadus, mida võib tarbida vaid pühapäeviti pärast “Aktuaalset kaamerat”. Kui on vaja suuri küsimusi lahendada ‒ näiteks, kuidas taastada inimlikkus või milline on Eesti tulevik ‒ siis ootame kannatamatult PowerPointi slaide.

Kunagi kirjutasid kirjanikud meie hinged lahti. Kunstnikud suutsid ühe pintslitõmbega olulised mõtted lõuendile panna. Nüüd on loovinimeste roll täita kommertspausid suurte äriuudiste vahel. Oleme uhked digiriigi, IT-sektori eduloo ja idufirmade üle, aga kas sellest piisab? Tiigrihüpe on nagu vana BMW: kunagi edev, aga nüüd liigub roosteaurudel.

Samas on just seesama „pehme pool“ meid korduvalt päästnud. Laulva revolutsioonita ei räägiks me täna Eesti iseseisvusest. Aga kas Excel suudaks lauluväljakul võidelda meie väärtuste eest? Vaevalt.

Äri vs loovinimesed

Õigustatult võiks küsida, mis on Excelis halba. Ei olegi, aga maailm pole vaid tulude-kulude bilanss, mis kajastab ainult tarbimist, tootlust või kasumlikkust. Sekka ka veidi turundust või PRi.

Maalijad, heliloojad, kirjanikud, näitlejad või tänavakunstnikud on kui vanad aeglaselt sõitvad ja omajagu kordi remonti vajavad autod.

Tabelireal peegeldavad need masinad halvimal juhul kütusekulu, kuid tegelikult kannavad sellest hoolimata endas unikaalset karismat ja hingestaatust, mida ükski Exceli valem välja ei võlu. Ka päris inimestele pärismaailmas lähevad need oluliselt rohkem korda kui peenhäälestatud ja detailideni viimistletud PowerPointi graafikud.

Loovust on võimalik tagasi võita

Hetkel kuum

USA saatkond Eestis koristas maja eest Ukraina lipu

Viljandimaa talus sünnivad abilised lambakasvatajatele. “Huntide tapmisest tuntakse nagu rõõmu”

Eestimaa loodusesse kolinud prantslase lugu

Prokuratuur uurib kunagise suurtöösturi 12 miljoni euro liigutamise skeemi

Kevadise tehnohoolduse ABC – mida peaks teadma erinevate süsteemide hooldusvajadusest?

Eesti digiriigi kuvand põhineb hulljulgel loovusel. Näiteks e-residentsuse idee taga on pöörane digikunstnik, kes keeldub pliiatsit traditsiooniliselt hoidmast. Just nii on sündinud lahendused, mis eristuvad.

Kuidas siis loovust tagasi võita? Luba kunstnik sisse, ja mitte ainult galerii uksest. Koolisüsteem valmistab endiselt ette reaalinimesi ja humanitaare eraldi liikidena. Samas nõuavad paljud ametikohad täna paindlikkust, kus edukaimad tarkvaraarendajad on head suhtlejad, osavad sõnasepad ja otsivad loovaid lahendusi.

Eesti eelis on see, et me saame kiiresti katsetada uusi viise õpetamiseks. Anname loovtöötajatele tagasi nende moraalse autoriteedi. Kui televisioon, raadio ja ajalehed jagavad eetriaega, peaksid seal regulaarselt kõlama ka kunstnike ja muusikute kommentaarid.

Meil on kombeks rääkida poliitikutega, ent miks ei võiks kultuuriinimene analüüsida rahvastikukriisi või kliimapöörde väljakutseid?

Kas Excel ongi siis uus kitarr?

See ongi tuumküsimus. Kuidas mõõta inspiratsiooni? Kui hindaksime kirjanduse kvaliteeti rahalise panusena SKPsse või maaliteose originaalsust laikide järgi Facebookis, oleks see sama lühinägelik kui universaalse auto tootmine kõigile, sest Exceli kulurida soosib seda.

Jah, Excel on võimas tööriist, aga kitarr paneb südame helisema. Kui püüdleme ainult numbrite poole, võime kaotada midagi väärtuslikku. Loovusel on veel üks boonus - just sealt saame ahhaa-hetked, mis arendavad ühiskonda rohkem kui KPI-graafik.

Eesti loovus vajab uut värvikihti

Ma ei tahaks Excelit prügikasti visata ‒ see oleks sama hullumeelne kui stalinistlik maja ilma fassaadita. Need majad, olgugi ajahamba poolt puretud, seisavad linnas kui vaikivad tunnistajad ajastust, mil ilu ja tähendusrikkus ei olnud kõrvalmõtted, vaid arhitektuuri keskpunkt.

Kuid kui me jätkame elu planeerimist ainult Exceli lahtrite järgi, kaotame tasapisi selle, mis annab majadele hinge ‒ unikaalsed detailid.

Ka Eesti loovus vajab uut värvikihti ja remonti. Kui jätame selle unarusse ja keskendume vaid funktsionaalsusele, saab majas küll elada, aga kaob kodutunne. Sama juhtub loovusega. Võime täita päevad tähtaegade ja eelarvetega, kuid kui puudub hingestatud lähenemine, muutub elu igavaks masinavärgiks.

Pisut lootust on siiski ka ‒ sel nädalal kuulutas president Alar Karis koos haridus- ja teadusministeeriumi ning erasektori koostöös valminud haridusprogrammi TI-Hüpe 2025, mille eesmärgiks on tagada Eesti koolinoorte ja õpetajate juurdepääs maailma juhtivatele tehisintellekti õpirakendustele ning vajalikud oskused nende targaks kasutamiseks õppetöös.

Seega, toome loovuse tagasi sammaste vahele, kus mõtted saavad vabalt lennata. Anname loovatele inimestele võimaluse kaasa rääkida, sest just nemad toovad värvi ja sügavust meie mustvalgesse graafikumaailma. Muidu istume ühel päeval oma täiuslikult koostatud tabelite otsas, märkamata, et päriselu värvid on kuskile kadunud.

Ja see, mu sõbrad, oleks meie kõigi suurim kaotus.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.

Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].