Kaks aastat tagasi said Kaja vanemad Saaremaal valmis uue maja ja kolisid sinna. Siis ütleski isa sisekujundajast tütrele, et võtku ta talu oma kätte ja tehku korda! Tegemist on Kaja lapsepõlvekoduga, mille tema pottsepast isa 1960ndatel oma kätega ema kunagise kodutalu maadele ehitas. Kaja võttis lisaks oma eelmise kodu müügist saadud rahale pangast miljoni laenu, lootes sissetulekute peatsele kasvule. Samuti oli plaan, et talu teenib majutusasutusena osa kulusid tasa.
Töö lausa lendas Kaja käes ja tulemust kroonis 2007. aasta kauneima maakodu tiitel. Seda vaid aastase renoveerimistöö järel! Ehitustööd ei kulgenud siiski päris sujuvalt. Kaja meenutab jaaniööd kaks aastat tagasi, kui tal pooleliolevas majas paduvihma all jäi üle ainult ahastusega vaadata, kuidas vihm sisse ladistab. "Palkasin ehitusfirma, kes poole töö pealt koos ettemakstud rahaga jalga laskis," selgitab Kaja, miks maja oli osaliselt katuseta. Kuid naine näeb õnnetust lõpuks positiivses võtmes: vihmast rikutud põrandad lihvis Kaja üle ja väidab, et tulemus sai parem, kui enne oligi.
Samuti tegi esimene palgatud ehitusfirma maja fassaadi valesti, mistõttu tuli see lasta ümber teha. Nii et kokkuvõttes läks ehitus kõvasti kallimaks, kui algselt plaanitud, ja Kaja pidi laenu lisaks võtma. Tagantjärele tark olles võib küsida: ehk oleks talu võinud renoveerida ka aeglasemalt ja odavamalt? "Kiirus on lihtsalt minu stiil," vastab Kaja. "Kas oleks odavamalt saanud - see kõik on suhteline. Tegin seda maja endale, hinnaalandust ei teinud milleski."
Kaja oli kolm aastat abielus väga rikka mehega ja tunnistab, et eks seegi ole teda rikkunud. "Raske on ümber harjuda, tihti määrab kvaliteet ka hinna. Samas on materiaalselt allapoole tulek vaimselt karastav," tõdeb naine.
Kaja arvestab, et päris valmis sai ta kodutalu taastamisega sel kevadsuvel. Kuid umbes samal ajal hakkas ka majanduslangus tunda andma ja Kaja tööd kuivasid kokku. Ka turiste ei meelitanud talu ligi nii palju, kui loodetud. Ega tänavune vihmane suvi ka nende voolule kaasa aidanud.
Nagu muudest hädadest veel vähe oleks, kaotas Kaja eelmisel aastal kohtuprotsessi, mille tõttu pidi hakkama maksma Parex Pangale tagasi 600 000 krooni laenu ja liisingut.
Neli aastat tagasi lahutas Kaja abielu. Lahutus oli raske ja valus. "Põgenesin pärast seda Saaremaale haavu ravima," ütleb Kaja. Abielu ajal Tallinnas elades pidas Kaja Mustamäel ja Norde Centrumis keemilist puhastust ja pesumaja, millega alustas ärimehest eksabikaasa Tõnis Mäerannaga ühiselt. "Siis juhtus selline lugu, et läksime koos panka laenu taotlema, aga Tõnis lasi pangast lihtsalt jalga ja oma allkirja ta ei andnudki," meenutab Kaja. "Olin hämmeldusest täiesti oimetu ja andsin siis oma allkirja."
Kui Kaja pärast lahutust Saaremaale kolis, avaldasid ühed Tõnise tuttavad soovi hakata pesumaja edasi pidama, tegelikult aga lasid ettevõtte aastaga pankrotti. "Meil oli kokkulepe, et maksavad mulle jupiti siis, kui pesumaja-keemiline puhastus hakkavad tulu tooma, aga mingit raha ma sealt ei saanudki," ohkab Kaja.
Kaja andis kõik pesumaja dokumendid n-ö uutele omanikele üle ja eeldas, et ka kõik võetud kohustused lähevad seega automaatselt neile. Pärast ettevõtte pankrotti aga selgus, et nii see siiski pole ja pank suunas on nõude Kaja vastu. "Muidugi, eks ma olen ju tegelikult üks boheemlane. Olin ka sel ajal, pärast lahutust, omadega nii segi, et selliste asjade kontrollimine ei tulnud lihtsalt pähe," tunnistab Kaja. Nüüd peabki üksi kahte last kasvatav naine maksma ka pesumaja võlgu.
Kaunitarist Kaja on sisekujundamisele ja pesumaja pidamisele lisaks töötanud aeroobikatreenerina ja moelavastajana. Intervjuu ajal on tal seljas kadedusttekitavalt kaunis kleit ja sellega harmoneeruv originaalne mantel. Küsimusele, kust nii kihvte asju saab, vastab Kaja, et ikka ise tegi! "Mulle on paljud öelnud, et mis sul viga, sul on nii palju andeid," räägib Kaja. "Samas imestavad nad, kas mul on mingi karmavõlg, mida ma pean reaalsete summadega tagasi maksma?"
Maja renoveerimiseks võetud laenule lisaks ka pesumaja võlgade tagasimaksmine hakkas Kajale üle jõu käima. Isa, kes talu tütre kätte andis, oli nüüd ka esimene, kes ütles: "Müü maha!" "See otsus ei sündinud kergelt," raputab Kaja pead. Terve suve käis Kaja ringi ega osanud otsustada, kas panna talu müüki või proovida kuidagi toime tulla ning oodata olukorra paranemist. "Selle talu kordategemine oli kaua aega minu unistus," räägib Kaja. "Kartsin lapsepõlvekodust ilma jäämist, emotsionaalse side katkemist. Peale selle oli mul hirm tunnistada teistele, et ma ei saa hakkama!"
Lõpuks prahvatas Kaja oma sünnipäeval 28. augustil kõik kogunenud mured ja pinged endast välja. "Vanemad olid väga osavõtlikud ega süüdistanud mind. See oli mulle parim sünnipäevakink," on Kaja õnnelik. Ka ta ise tundis pärast müügiotsuse tegemist ja oma abituse tunnistamist, nagu oleks raske koorem õlgadelt langenud. "See oli metsik kergendustunne," ohkab Kaja. "Ja minu lapsepõlvemälestused jäävad ju mulle alles."
Oma vanematelt sai Kaja küll nõusoleku maja müügiks, kuid mitte lastelt. "Nemad pole sellega veel leppinud. Loodavad, et juhtub mingi ime ja olukord laheneb," on Kaja nõutu. Ta pakkus 19aastasele pojale Einarile, kelle unistus on õppida filmi kusagil välismaa kõrgkoolis, et talu müügist saadud rahast osa annab poisile filmiõpinguteks USAs. "Ta vaatas mulle seepeale põlgliku näoga otsa ja ütles, et ei taha," ohkab Kaja. "See talu oli ju talle mõeldud, tahtsin selle Einari nimele kirjutada."
Kui saaks talu soovitud summa eest müüdud, saaks kõik võlad ära maksta. Igapäevaseks eluks vajaliku teenimisega saab Kaja hakkama. Siiski on viimaste aastate ebaõnnestumistest tekkinud mingi jõuetustunne. "Ma elasin ju kümme aastat tagasi kümme aastat Rootsis, tütar Adele on seal sündinud," räägib Kaja. "Tütar ütleski nüüd, et ema, läheme kodumaale tagasi!" Kaja tahab siiski, et tüdruk siin keskkooli ära lõpetaks. Sinna on veel kolm aastat aega. Eks siis paista, mis saab edasi. "Raskel ajal ei tohi rapsima hakata," teab Kaja. "Tuleb hoopis seisma jääda, aeg maha võtta, järele mõelda ja prioriteedid paika panna. Ka silmad inimsuhete osas lahti teha, kes su kõrvale jäävad ja kes põgenevad."
Fotod erakogu, Meeli Küttim
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.