Eesti inimesed hakkasid oktoobris
hajutama oma hoiuseid, viies raha suurtest pankadest väiksematesse, kirjutab
Äripäeva venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti.
Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe kinnitas uue raha juurdevoolu panka. Kui varem sai pank juurde keskmiselt 1500 klienti kuus, siis oktoobris kasvab see arv 5000 kliendini.
Pärast seda, kui Eesti valitsus otsustas suurendada riigigarantiid 50 000 euroni (782 000 krooni), hakkasid inimesed paigutama oma hoiuseid erinevatesse pankadesse, et igas pangas olev hoius ei ületaks 50 000 euro piiri.
Rehe ei öelnud otse välja, et kliendid tulevad SEBst ja Swedbankist, kuid ta oletas, et vaevalt kliendid liiguvad väikeste pankade vahel. Samuti märkis Rehe, et praegu jätavad inimesed raha veel pankadesse, kuigi neil liigub aeg-ajalt peas mõtteid võtta raha välja.
Klientide ning raha liikumist kinnitab ka Swedbank. Swedbanki juhatuse esimehe Erkki Raasuke sõnul täheldasid nad pärast seda, kui riik tõstis tagatud piirmäära, et inimesed jaotavad oma hoiused väiksemateks osadeks ning hajutavad pankade vahel.
Viidates sellele, et Swedbank on börsiettevõte ning numbrid avaldatakse hiljem, ei soovinud Raasuke kommenteerida, kui mitu uut arvet oli avatud ning kui palju raha panka sisse tuli või välja voolas.
Eesti Panga nõukogu liige Mart Opmann on veendunud, et hoiuste hajutamine pankade vahel ei mõjuta kuidagi Eesti pangasüsteemi kui tervikut, kuna riigis on vähe inimesi, kelle arvel on miljon krooni vaba raha. "Väikesed pangad saavad natuke rikkamaks, suured natuke vaesemaks," võttis Opmann seisu kokku. Suurem osa miljonäre on aga oma raha väärtpaberitesse investeerinud ning müüa nad neid praegu ei kavatse.
Eesti pankades olevate hoiuste üldmaht on 151 miljardit krooni. Nendest moodustavad juriidiliste isikute hoiused 67,7 miljardit krooni, eraisikute hoiused 60 miljardit krooni. Ülejäänud raha kuulub avalikule sektorile.
Rehe on veendunud, et ainult 5–10% inimestest ületavad hoiused 50 000 euro piiri. Seega võib oletada, et suurtest pankadest väikestesse voolab umbed 6-7 miljardit krooni.
Ülemaailmne majanduskriis hirmutas inimesi, eriti neid, kelle säästud ületavad riigi poolt tagatava maksimumi. Tekkinud ebakindluse tagajärjel hakkasid inimesed hajutama oma hoiuseid, et musta stsenaariumi rakendumise korral saaks kogu oma raha tagasi.
Seotud lood
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse
tellitud küsitlusest selgus, et 72 protsenti Eesti elanikke ei karda oma
säästude pärast hoolimata globaalsest finantskriisist.
Euroopa riikide «soolotamine»
finantsküsimustes peab lõppema ja mõistlik lahend oleks kõigis riikides tõsta
garanteeritud hoiuse summa 50 000 euroni, ütles rahandusminister Ivari Padar
postimees.ee-le.
Tänavaküsitlusest Swedbanki kontori
ees selgus, et inimesed pole oma hoiuste pärast mures ning eestlasliku
rahumeelsusega oodatakse sündmuste edasist arengut.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.