Meie võimalused ja valikud, kui majanduskasv on miinusmärgiga

Järgmise, 2009. aasta riigieelarve on riigikogule arutamiseks üle antud. Võib kahtluseta tõdeda, et eales varem pole eelarve koostamine nii palju avalikke diskussioone ja eriarvamusi tekitanud kui sel aastal. Tahan siinkohal tuua välja olulisemad otsused ja nende tagamaad, millest rääkisin ka riigikogule eelarvet üle andes.

Avalike arutelude mõju on eelarve tegemise protsessile tervendav ning - nagu ütlesin ka kõnes riigikogule Juri Lotmani tsiteerides - vaid totalitaarses ühiskonnas pole uudiseid. Teiste sõnadega tuleb nii riigi eelarvepoliitikat kavandades kui ka majandust suunates kuulda võtta ja järeldusi teha päevast päeva tulevatest uudistest ja arvamustest. On selge, et ka eelarvest ei saa kõneleda laiemat majanduskeskkonda arvestamata ja maailmas toimuvale pilku heitmata.

Varasemate aastate tormiline majanduskasv Eestis on praeguseks peatunud ning kahekohalised kasvunumbrid asendunud nukra miinusega. Kuigi Eesti on praegu majanduslanguses, ei saa siiski öelda, et tegemist oleks kriisiga.

Meie lähedal, Põhjamaades, puhkes praegusele globaalsele kriisile sarnane olukord 18 aastat tagasi. Soomes kestis majanduslangus kokku kolm aastat, ulatudes halvimal aastal suisa üle kuue protsendi. Tööpuudus kerkis järjest viis aastat, ulatudes halvematel päevadel 18 protsendini. Sellised on kriisi parameetrid.

Põhjanaabrite kogemusele tuginedes peab aga meie ja eelarvega taotletav eesmärk olema selge: majanduse vundamendi tugevdamine ning usalduse tagamine.

Positiivsest küljest toimuvad majanduse languse taustal aga just need muutused, mida meil vaja. Kahaneb valitsuse võlgnevus välismaailma ees, meie ettevõtlus on veelgi aktiivsemalt asunud otsima ekspordivõimalusi, ülikiire palgakasv on pidurdumas ning ka hinnatõus aeglustumas.

Kui meie majanduskasv jääb järgmisel aastal kasinaks, on ka meie eelarvepoliitika ülesanne tagada, et olulised eelarvelised valdkonnad, nagu meditsiin, sotsiaalsfäär üldisemalt, haridus ja julgeolek, ei satuks ohtu. Meie ülesanne on tagada, et riigi investeeringud hoiaksid tööhõivet ja kindlustunnet.

Riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 97,8 miljardit krooni ning kulude maht 98,7 miljardit krooni. Kuigi riigieelarve eelnõus ületab kulude maht tulude mahu, siis nagu paljudel eelnevatel aastatel, on ka 2009. aasta eelarve koostamisel lähtutud eesmärgist tagada tasakaalus valitsussektori eelarve.

Praegune eelarveraamistik on see tasakaal, mis on leitud nii normaalse arengu kui ka võimalike languste tugipunktiks. See tähendab, et kui majanduskasv jääb prognoositust madalamaks, on riigi ülesanne kasutada jõulisi vahendeid kriisi kiireks ületamiseks, majandustegevuse taastamiseks ja turu elavdamiseks. Seega ei välista ma olukorda, kus jääme järgmise aasta lõpuks eelarvega defitsiiti ning peame puudujääva osa katma varutud reservide arvelt.

Järgmise aasta eelarve kasvab võrreldes 2008. aasta riigieelarve ja lisaeelarvega 8,4 miljardi võrra. Eelarve kulude kasv tuleneb peamiselt Euroopa Liidu toetuste kasutamise suurenemisest ja kasvavate riigi kohustuste arvelt.

Peamine eesmärk, mida eelarvet koostades silmas pidasime, on julgeolek - seda nii konkreetses kui ka kõige laiemas mõttes. Me kõik oleme kursis Gruusia sündmustega, mis ütlesid valjult ja selgelt: lisaks majanduslikule ebakindlusele on muutunud ka globaalne julgeolekuolukord. Kaitsekulude kasv 1,9 protsendini SKPst on raske, ent tarvilik valik. Samasugune põhimõtteline valik oli sisejulgeolekusse suunatavate vahendite suurendamine.

Laiemas mõttes tähendab julgeolek seda, et meie inimesed väärtustaksid haridust ja saaksid ennast ka sotsiaalses mõttes turvaliselt tunda. Seega vaatamata oponentide skeptilisusele saan kinnitada, et järgmise aasta eelarves on oluliselt panustatud haridusse ja Euroopa Liidu toetuste maksimaalsesse ärakasutamisse, samuti peetakse kinni pensionitõusu lubadusest.

Kahtlemata ei lahenda 2009. aasta eelarve veel kõiki probleeme ning raskete otsustega silmitsi seismist jätkub valitsusel veelgi. Me keegi ei tea, mis pöördeid toob maailmamajandus ja finantsturgude turbulents Eestisse tulevikus.

Selge on see, et riigil on vaja ettevõtlust edendada nii otseselt kui ka kaudselt. Aktiivne ettevõtluse kujundamine tähendab ekspordi selget soodustamist ettevõtlustoetuste abil.

Meie maksukeskkond on juba praegu soodsamaid Euroopas ning sealt täiendavat impulssi leida on keerukas. Töötamise maksustamise osaline kergendamine ning varanduse maksustamise tõstmine võiksid samuti olla mõistlikud lahendused nii majanduse elavdamise kui ka riigi rahanduse stabiilsuse parandamiseks.

Praegu on eelarves ligi kolmveerand kulutustest ette ära määratud, seadustega paika pandud. Meil on vaja süsteemi, mis ei eelda automaatset majanduskasvu, vaid liigub käsikäes sellega. See tähendab selget vajadust hinnata ümber ka senine eelarvepoliitika. Me vajame eelarvepoliitikat, mis võimaldab kiiremini ja paindlikumalt muutustele reageerida.

Lisaks peame eelarvet tegema riigi eelarvestrateegia alusel ja pikemaks perioodiks. Kui riiki tabab järsk majanduslangus, peab jääma võimalus vastutsükliliseks eelarvepoliitikaks.

Suurenema peab ka valdkonnapoliitikate elluviimise eest vastutavate ministrite roll eelarve koostamises ja hindamises. Ministrid peavad vastutama oma valdkonna eelarve täitmise eest ka riigikogu ees, mis tähendab, et vastutusega võiks kaasneda ka suurem vabadus otsustada ressursside jaotuse üle valdkonna sees.

Need on aga järgmiste aastate ülesanded, ühe aastaga neid realiseerida ei jõua. Fakt on aga see, et esimest sammu astumata eesmärgini ei jõua ning peale tuleb hakata nüüd ja kohe.