Palk töö eest, mitte inflatsiooni hüvituseks

Septembris Pärnu Konverentside Palga Päeval esinenud Hewitt Löneanalyser AB vanemkonsultant Tommy Wahlström jagas osalejatega Rootsi kogemust palkade külmutamisest ja julgustas ettevõtteid palku diferentseerima.

Wahlström tõi näite Rootsi majandusest, kus 70ndate keskel toimus majanduses sarnane kasvubuum kui Eestis 2006.-2007. aastal ning kiire nominaalpalkade kasv ja inimeste ülioptimistlikud tarbimisharjumused viisid majanduskrahhini.

"Tootlikkus ei kannatanud kiiret palgakasvu välja ning reaalpalk langes kümne järgneva aasta jooksul," rääkis Wahlström. "Siis hakkas majandus taas kosuma, kuni kordasime uuesti sama viga." Wahlströmi sõnul sekkus valitsus 1992.-1993. aastal, mil sõlmiti kolmepoolne leping, millega palgakasv n-ö külmutati ja saavutati kuni senini toimiv mõistlik palgakasv.

Kuigi Rootsis on umbes neljaprotsendiline inflatsioon, ei saa Wahlströmi sõnul seda kompenseerida palga tõstmisega. Samamoodi ei peaks ka Eesti majandus seda teed valima, oli ekspert kindel. "Palgad peaksid olema diferentseeritud ja põhjendatud: makstakse töö keerukuse, oskuste ja turunõudluse järgi," rääkis Wahlström.

Hewitti 2007. aastal tehtud uuringutest selgus, et mida suurem on palkade erinevus, seda kasumlikum ning kiiremini kasvav on ettevõte, mida rohkem on muutuvpalku, seda väiksemad on ettevõtte jaoks palga kogukulud. Iseasi, kas suurte palgaerinevustega süsteem toob kaasa ka avatust. Wahlströmi sõnul on probleemiks, et riigisektoris on palgad avalikustatud, erasektoris aga mitte. Ent just viimases soovivad nooremad töötajad sageli palganumbritest avalikult rääkida.

"Et ei tekiks ebaõigluse tunnet, aitab selge süsteem, mis võimaldab igaühele põhjendada, kuidas tema palk kujuneb," sõnas Wahlström. Ta tõi IKEA näite, kus premeerida on võimalik ka teisiti kui rahaga. "IKEAs pole väga kõrged palgad, ometi on tegu populaarse tööandjaga nii noorte kui ka vanemate seas."

Wahlströmi sõnul on palk õiglane, kui arvestatakse kolme aspekti: töö keerulisust, vastavust turuolukorraga ja töötaja panust. Mida rohkem töötaja panustab, seda rohkem ta palka saab.

Lisaks premeerimissüsteem, kus tuleb vaadata inimeste võimekust, neid õigetele kohtadele saada ja valedest inimestest vabaneda.

Et palku diferentseerida, on vaja selget eesmärki. Eesmärgid juhtide ja töötajate jaoks peaksid Wahlströmi sõnul olema samad. Eesmärke võiks olla kolme liiki: kergelt saavutatavad, raskemini saavutatavad ning saavutamiseks täiesti uusi oskusi nõudvad.

"Kõik ettevõtted peaksid olema suunanud oma tegevuse ettevõtte täiustumisele ning selleks on vaja pidada karjääridialooge töötajatega, anda neile suunad, vahendid ja tööriistad, kuidas eesmärke saavutada," sõnas Wahlström.

Wahlström rõhutas, et palk peab olema alati kompensatsioon tehtud töö eest, mitte elatuskulude ega inflatsiooni katmiseks.

"Tööandja ei pea kompenseerima, kui töötaja tahab Volvot osta - ratsionaalselt mõistetav, ent emotsionaalselt on seda raske töötajale põhjendada," nentis esineja. Kui aga juhil on hea töötajatega hea suhe, polegi summa lõpuks oluline.

Tähtis on, et töötaja tunneb, et teda on märgatud. Head inimesed lähevad harva ära viletsa palga pärast, küll aga halva juhtimise pärast, rääkis Wahlström.

Autor: Tiina Saar