Eesti majanduskasvu järsu aeglustumise
taustal toetavad Standard Poor’si hinnangul riigi reitingut valitsuse
kogutud reservid, mis vaatamata oodatavale eelarvepuudujäägile võimaldavad
valitsusel paindlikult reageerida ajutistele šokkidele, teatas Eesti Pank.
„Standard Poor’s hinnangul on Eesti tugevuseks praeguses olukorras riigi poolt eelmistel aastatel kogutud reservid ja valitsuse piisavalt tugev eelarve. Samuti on jõudsalt kahanemas jooksevkonto puudujääk,” kommenteeris reitinguagentuuri otsust Eest Panga asepresident Andres Sutt.
Reitinguagentuuri sõnul on Eesti välistasakaalustamatuse vähenemise osas oluline Rootsi valitsuse juures valminud plaan pangandussüsteemi toetuseks, kindlustades seeläbi ka Swedbank’i ja SEB Eestis tegutsevate tütarpankade rahastamise.
"Riigi majanduspoliitika peab eeloleval kahel kolmel aastal olema suunatud euro kasutuselevõtu eesmärgi saavutamiseks. Sihipärane tegevus euro kasutuselevõtuks tugevdab Eesti usaldusväärsust ning loob kindla aluse majanduse uuele tõusutsüklile. Nii on väga oluline valmistada 2010. aastaks reaalne ja tasakaalustatud riigieelarve" lisas Sutt.
Eesti majanduse vajadus välisfinantseerimise järele peaks järgmisel aastal jätkuvalt vähenema ning välisnõudluse paranedes tugineb majanduskasv üha enam ekspordile. See omakorda annab alust loota, et krediidireitingu negatiivne väljavaade muudetakse stabiilseks, prognoosis Sutt.
Peamisteks reitingut nõrgestavateks asjaoludeks nimetab Standard Poor’s Eesti erasektori kõrget võlataset ning välislikviidsuse nõrka positsiooni.
Viimati andis Standard Poor's hinnangu Eesti reitingule käesoleva aasta jaanuaris, jättes ka toona reitingu tasemel A negatiivne. Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti riigireitingut tasemele A- negatiivne 2008. aasta oktoobri alguses. Reitinguagentuur Moody's andis Eesti reitingule viimati hinnangu käesoleva aasta septembris, kinnitades selle tasemel A1 stabiilne.
Seotud lood
Bloomberg avaldas, et Standard
Poor's alandas majanduslanguse, riigieelarve süveneva defitsiidi ning
kasvava välisfinantseerimise vajaduse tõttu Läti ja Leedu reitingut. Eesti
reiting jäi samaks.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.