Danske Capital ASi tegevdirektor Silja Saar
ütles, et tänaseks on erinevate fondivalitsejate ja -strateegiate vahele
tekkinud suured tootluskäärid. Sampo on aga valitud investeerimisstrateegias
kindlam kui varem.
"Suurima pensionivara kogumiga on siiamaani konservatiivse intressistrateegia valinud inimesed ja seda kõikides aastagruppides. Selles grupis pole suuri kaotusi, välja arvatud üks väga negatiivselt eristuv fond, mis on intressifondidele ebaloomulikku suurt kahjumit teeninud," rääkis Saar. "Ka tasakaalustatud fondide tootlustega võib üldjuhul rahule jääda, kui mitte arvestada mõningate kliendiportfellide suuri kasumi/kahjumi erinevusi, mis ulatuvad kohati juba kümnetesse kordadesse."
Saare sõnul on kõige halvem lugu progressiivsete fondidega, kus on sisuliselt vaid kaks fondi, mis on tänaseks pikaajaliselt kasumit teeninud. "Samas aga tõestab see seis väga ilusti vähemalt Sampos fondi valikul kliendile antud soovitusi - mida lühem aeg on pensionini, seda konservatiivsema fondivaliku pead tegema," kommenteeris Saar.
"Lühemas ajahorisondis on pilt tõesti nukker - reaalsed kahjumid ulatuvad pea neljandikuni portfellidest," nentis ta samas. "Lohutuseks viimastes voorudes liitujatele võib öelda, et nende tänase rahapaigutuse suurus võrrelduna sinna tulevikus koguneva rahahulgaga on veel väga väike. Seetõttu ei mängi tänane kaotus lõpptulemuses olulist rolli."
Saar lisas: "Küll aga võib päris märkimisväärset rolli mängida see, et nende pensioniks kogumise algus langeb kokku täna finantsturgudel toimuva erakorralise olukorraga. Jäädes optimistiks, peaks see nende jaoks tähistama võimalust alustada oma püsisäästmist turgude tõelisest madalseisust."
Saare sõnul tulenevad tootluse käärid fondide riskiprofiili valikutest. "Seadusandlikult on kõigi meie tegevus põhjalikult reglementeeritud, kuid annab sellele vaatamata suure vabaduse üksikinstrumentides ja strateegiates ning taktikates," selgitas ta.
"Nii ongi selles finantsturgude ebastabiilsuse olukorras selgelt eristunud Sampo/Danske pensionifondide stabiilse kasvu strateegia eelised, mis väljenduvad mõõdukates investeerimisriskides ning mille kaudu luuakse võrdsed võimalused pensionifondide osakuomanikele sõltumata nende vanusegruppidest," lisas Saar, märkides, et Sampo on valitud investeerimisstrateegia õigsuses kindlam kui kunagi varem.
Saar soovitab pensionifondide pärast muretsejatel rahu säilitada: "Esimene soovitus on muidugi rahu säilitada ja mõista, et tegemist on pikaajalise säästmisega. Teiseks, nüüd kus osakuomanike teadlikkus on kasvanud, soovitan kindlasti vaadata üle selle konkreetse fondi investeerimisstrateegia, milles ta oma pensionivara kogub ja kasvatab ning hinnata selle sobivust enda jaoks."
Ühtlasi pani Saar pensionikogujatele südamele, et nad ei kiirustaks aktsiaosakaaluga fonde intressifondide vastu vahetama, sest ka esimesed on täna äärmiselt konservatiivsed aktsiainvesteeringute suhtes.
"Ühel hetkel saame taas näha turu stabiliseerumist ning siis on just aktsiaosakaaluga fondid need, mis saavad kasvuga kaasa minna," õhutas Saar kannatlikkusele.
"Täna, siin ja praegu võib öelda, et pikaajalise säästmise põhialus – lüüa pikaajaliselt elukalliduse tõusu - kehtib," märkis Saar. "Selge on see, et lühiajalises perspektiivis on see keerukas kui mitte võimatu. Kohalik elukalliduse tõus on märkimisväärne ja pensionifondide vaates ei eksisteeri mõistlikku riskitaset, et seda taga ajama minna," tunnistas ta samas.
Seotud lood
LHV Varahalduse juht Mihkel Oja ütles, et
finantskriis pakub pikaajalistele investoritele, sh pensionikogujatele,
atraktiivseid investeerimisvõimalusi.
ERGO II samba pensionifondide haldur Siim
Valner ütles, et tänane pensionifondide seis ei näita veel midagi. Parim, mida
praegu teha saab, on vaadata ajalukku - pikas perioodis on nii aktsiate kui ka
võlakirjade tootlus olnud plussis.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.