ERGO II samba pensionifondide haldur Siim
Valner ütles, et tänane pensionifondide seis ei näita veel midagi. Parim, mida
praegu teha saab, on vaadata ajalukku - pikas perioodis on nii aktsiate kui ka
võlakirjade tootlus olnud plussis.
Praegust investeeringute seisu arvestades on Ergo Tuleviku fond II samba pensionifondide pingereas päris viimasel kohal, ehkki pole rämpsvõlakirju ostnud.
"Ka kõrge reitinguga võlakirjade hinnad on krediidiriskide suurenemise tõttu langenud, kuid aktsiariski sisaldavate fondide tootluste langus on tingitud siiski peamiselt aktsiahindade suurest kukkumisest.
Tänane koht edetabeli ülemises või alumises otsas ei garanteeri sama edetabelikohta järgnevatel aastatel," selgitas Valner.
Valneri sõnul on kuus aastat liiga lühike aeg, et teha põhjapanevaid otsuseid pensionifondide edukuse kohta. "Pensioni kogumisperiood ulatub üle mitme majandustsükli. Oluline on hoiduda liigsete riskide võtmisest. Fondiosakuid soetades peaks tänase edetabelikoha kõrval silmas pidama fondiga seotud sisenemis-, väljumis- ja haldustasu ning portfelli investeerimisstrateegiat ja sellest tulenevaid riske," rääkis ta.
"Arvame, et ERGO fondid on ennast eelmainitut silmas pidades hästi positsioneerinud," ütles Valner.
"Tuleviku kohta kindlas kõneviisis rääkimine on liigne julgus," märkis Valner samas, soovitades vältida säästude hoidmist sukasääres või kogu raha jooksvat äratarbimist. "Parim, mida me teha saame, on vaadata ajalukku ja nentida, et vara, sh aktsiate ja võlakirjade tootlus on pikema ajahorisondi lõikes positiivne," lisas haldur.
Seotud lood
Tänavu oktoobrikuu jooksul said kõik
soovijad taas kohustuslikku pensionifondi vahetada või fondiga liituda. Kasvult
edukaimad olid fondivalitsejate heitluses ERGO pensionifondid, kus
klientide arv tõusis mullusega võrreldes 11 protsenti ehk 2 074 inimese
võrra.
LHV Varahalduse juht Mihkel Oja ütles, et
finantskriis pakub pikaajalistele investoritele, sh pensionikogujatele,
atraktiivseid investeerimisvõimalusi.
Danske Capital ASi tegevdirektor Silja Saar
ütles, et tänaseks on erinevate fondivalitsejate ja -strateegiate vahele
tekkinud suured tootluskäärid. Sampo on aga valitud investeerimisstrateegias
kindlam kui varem.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”