Euroopa Lõunaobservatoorium avaldas
ülesvõtte kaugeimast Maalt vaadeldud alast süvakosmoses. Tšiilis asuva väga
suure teleskoobiga ühendatud spektrograafi VIMOS abil nähtava ja
ultraviolettkiirguse piiril tehtud pildi jäädvustamiseks kulus 40 tundi; hiljem
ühildati see teistel lainepikkustel jäädvustatud kaadritega samast taevaalast,
kirjutas fyysika.ee.
Universumi isotroopsus on loomulikuks lähtekohaks vaatluste üldistamisel - selle kohaselt ei erine ilmaruum laias laastus olenevalt vaatesuunast. Niisugune eeldus järeldub Koperniku printsiibist, mille kohaselt inimkond ei paikne maailmas mingis erilises ja teistest erinevas kohas. Kui elu oleks arenenud mõnes teises galaktikas kusagil mujal, paistaks ümbritsev ilmaruum üldjoontes sarnaselt. Kaugeimad Maalt vaadeldud galaktikad FOTO
Nimega CDF-S tuntakse ühte kahest enimuuritud alast taevalaotusel ja seda kujutab ka siinne pilt. Nende paikade valik pole juhuslik - kui kauged objektid jagunevad vaatamissuundade vahel keskeltläbi ühtlaselt, siis Päikesesüsteemis leidub tolmurikkaid piirkondi ja Linnutee tasandis segaks vaatlusi teele jäävad kodugalaktika tähed.
CDF-S on üks niisugustest puudustest vaba ala. Siin toodud pildil paistavad galaktikad niisugustena, nagu nad olid kõigest kaks miljardit aastat pärast universumi teket, st. valgus on nendelt meieni levinud üle 10 miljardi aasta. Niisuguste noorte galaktikate uurimine aitab mõista galaktikate tekkemehhanisme ja arengut.
Vaata täisresolutsioonis fotot siit: http://www.eso.org/public/outreach/press-rel/pr-2008/images/phot-39-08-fullres.jpg
Kaugeimad Maalt vaadeldud galaktikad FOTO
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.