Aivar Tihane: Eesti ettevõtted Lätis säilitavad rahu

Kas Eesti ettevõtjad Lätis on seotud Parex pangaga ja kuidas sellega seonduv on mõjutanud meie ettevõtjaid?

Minuni ei ole jõudnud ühtegi infokildu sellest, et Eesti ettevõtjaid oleks oluliselt Parex pangaga seotud. Tõtt öelda, oleksin selle üle ka üllatunud, sest Parex panga profiil oli suhteliselt spetsiifiline. Eestlased reeglina on teinud koostööd siiski Eestis tugevamate pankade Swedbanki või SEB-iga.

Mida räägitakse Lätis, miks läks Parex pangaga nii nagu läks?

Äriinimeste arvamus on, et Parex panga jaoks sai oluliseks vene raha väljavool. Selle põhjustas Läti-Vene piirilepe, mille tõttu raha hoidmine Lätis muutus läbipaistvaks. See algataski aktiivse raha väljavoolu Parex’ist ning pangal tekkisid likviidsusprobleemid.

Kuidas käituvad Lätis tavainimesed, kellel on pangas väikehoiused või laekub sinna palk?

Ma pole kuulnud, et oleks tegu massilise raha väljavõtmisega. Muidugi peavad paljud seda paremaks ja eelistavad raha sukasääres hoida. See on nende valik.

Läti reitingud on madalad, SKP kahanes kolmandas kvartalis - 4,2%. Kuidas see peegeldub Läti elus ja kuidas ettevõtted käituvad?

Tõsi on, et siseturu toimimise järsk langus on avaldanud suurt mõju. Tühjad kauplused ja söögikohad räägivad selgelt keelt. Äritegevuses on hetkel üks olulisim teema ekspordipotentsiaalide suurendamine. Kuna Läti siseturu nõudlus on järsult vähenenud, püüavad ettevõtjad leida turgu väljaspool Lätit ja tootmisettevõtted üritavad oma kaupa realiseerida välismaale.

Milline meelsus on Eesti ettevõtjatel Lätis? Kas raskuste tõttu hakkab mõni ka Eestisse tagasi tulema?

Ma arvan, et nii hull see asi pole ja Eesti ettevõtjate väljakolimist Lätist pole oodata.

Suurem firmade laienemine Eestist Lätti toimus 2005. ja 2006. aastal, kus ettevõtteid asutasid kõik, kel oli soov ja võimalus siin kätt proovida. Selle ajaga on ettevõtted saavutanud stabiilsuse ning majandusraskused ei tohiks neid sedavõrd mõjutada. Need, kes tulid siia viimastel aastatel, on enamasti sedavõrd suured ja mõjukad ettevõtted, keda esimeste majandusraskuste ilmnemise tõttu pankrot ei ohusta.

Eesti ettevõtjate seas valitseb mõõdukas optimism. Eestlaste hulgas pole levinud liigsuure riski võtmine ja seda, et majandusolukord halveneb, oli oodata. Mõistlikkuse piires on ju majanduslangus tervistav nähtus . Sellist ülddepressiivset pilti Lätis veel pole. Ma arvan ka, et pole jõutud veel sellesse faasi, kus hästi juhitud ettevõtted võiksid minna pankrotti.

Majanduslangus oli mingil määral ka ette nähtav, Eestis algasid need protsessid varem, Lätis hiljem ja ehk järsemalt.

Räägitakse lati devalveerimisest. Kas see oht on olemas ja mida räägitakse sellest äriringkondades?

See oht on olemas. Objektiivne pilt avaneb, kui jälgida valuutariskide hinda. Finantsturgudel lati kursi muutumise vastu kindlustamine on läinud väga kalliks. Ja ehkki keskpanga ametlik kurss on lati kindlustamine ning just seetõttu on pank ostnud suure summa eest latte, kuid lõputult seda teha ei saa, kui majandus ei tervene.

Olete Eesti Energia Läti tütarettevõtte E.Energy juht ning teid nimetati Läti meedias üheks aasta inimestest. Kuidas teie juhitud ettevõttel läheb?

Meie ettevõtte turuosa on Lätis 5% ja see kasvab jõuliselt. Meie kasvuplaanid on endiselt jõus ja neid pole muudetud. Samas, elektritarbimine tööstussektoris on kokku tõmbunud. Läti turg on Eesti Energia jaoks oluline elektrienergia vabaturul toimetamise kogemuse saamiseks, mida edaspidi kasutame ka Leedus aktiivse tegevuse käivitamiseks ja ka oma koduturul klientide vajaduste paremaks mõistmiseks.