Eesti Põlevkivi koondab aasta jooksul 300
inimest, ütles ettevõtte juhatuse esimees Ilmar Jõgi.
Koondamistasudeks kulub minimaalselt kolm miljonit krooni, lisas ta.
Jõgi selgitas, et kõik 300 lahkujat kompensatsiooni ei saa, kuna osad inimesed võtab tööle põlevkivitootja emafirma Eesti Energia ning nendele hüvitist ei maksta.
300 inimese pealt on aasta pärast kulude kokkuhoiuks arvestatud sada miljonit krooni.
Jõgi rääkis, et Eesti Põlevkivi 300 koondatavast on tänaseks lahkunud 40-50 inimest. "Terveid struktuuriüksusi oleme vahelt välja võtnud, hetkel oleme valgekraede ja muude tugifunktsioonide kallal, näiteks on tulevikus plaanis hoopiski sisse ostma hakata infrastruktuuri montaaži, hooldust ja remonti," selgitas ta.
Eesti Põlevkivi juht möönis, et 300 koondatava inimesega saab Ida-Virumaa tõelise löögi.
Aripaev.ee küsis Jõgilt kommentaari ka täna avaldatud rekordilise töötuse kasvu kohta. "Kardan, et selle aasta viimases kvartalis ja tuleva aasta esimeses töötus Eestis halveneb veelgi," kommenteeris ta.
"Pakun, et neljandas kvartalis kasvab töötus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kahekordseks, sest aasta lõpus paljudel ettevõtetel koondamiste programmid alles käivituvad," lisas Jõgi.
AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat.
Seotud lood
Eesti Põlevkivi paneb homme Estonia
kaevanduses käima 100 miljonit krooni maksma läinud kompleksi
killustikutootmiseks, mis võimaldab katta viiendiku Eesti vajadusest.
Suurim koondaja on tänavu olnud Kreenholm,
kokku on viie suurima koondaja hulgas kolm tekstiilitööstust.
Endine Saku Õlletehase juht ning
pererestorani Si-Si omanik Cardo Remmel ütles aripaev.ee-le, et asjad lähevad
veelgi halvemuse poole.
Praeguses majanduskliimas värisevad
töötajad koondamishirmus, peale võtmetöötajate on koondamiste eest kõige
paremini kaitstud rasedad ja töövõimetud.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.