Nord Stream endiselt töös

Eelmisel nädalal ähvardas Venemaa peaminister Vladimir Putin juhtme ehituse katkestada, sõnades: „Euroopa peab otsustama, kas ta vajab seda juhet või mitte.“ Nord Streami direktor Paul Corcoran on kindel 1200 kilomeetri pikkuse ja 7,4 miljardit eurot maksva torujuhtme valmimises, vaatamata aina kerkivatele rahalistele, poliitilistele ja majanduslikele väljakutsetele.

Hiljutine teadaanne riigi kontrolli all olevalt Venemaa maagaasiettevõttelt Gazpromilt, mille kohaselt ähvardab krediidikriis kahandada tema võimet laenukohustusi tagasi maksta ning uusi laene taotleda, on ka Nord Streami elujõule küsimärke lisanud.

Lisaks on eksperdid kahelnud Gazpromi rahalises võimekuses arendada välja massiivne Shtokmani väli Arktilistes vetes Venemaa piirist eemal, mis peaks torujuhet täita aitama. Need kahtlused lükkas Corcoran ümber.

Nord Streami ehituse kuludest 30 protsenti peaks katma neli naftaettevõtet, kuhu kuuluvad lisaks Gazpromile veel BASF/Wintershall, Eon Ruhrgas ja Nederlandse Gasunie. Ülejäänud kulud katab 30 panga ühine finantseerimine.

Isegi, kui torujuhe saab rahastuse, on esialgu probleemiks keskkonnale tekitatavate võimalike kahjude analüüs ja keskkonnaametnike heakskiit projektile, mida oodatakse järgmise aasta lõpuks.

Lisaks keskkonnamõjudele varjutab juhtme ehitust ka poliitiline vastuseis Poola, Läti, Leedu ja Eesti poolt, kes kaotaksid pea kogu transiidi torujuhtmele ning Skandinaaviamaadest, kes seisavad tuliselt keskkonna kahjustamise vastu, mida torujuhe päris kindlasti kasvõi ehitusjärgus korda saadaks. Ka USA on astunud paati venelaste vastu ning peab juhet Venemaa energiarelvaks.

Saksamaa ja Euroopa Komisjon toetavad projekti usus, et veealune torujuhe välistaks võimaluse transiidi katkemises, muretsedes siinsete riikide potentsiaalse poliitilise ebastabiilsuse pärast.

Corcoran viitab eelpool toodud diskussioonile, kui taustamürale ja ootab juhtme valmimist oktoobriks 2011, juhul kui keskkonnamured õigeaegselt lahendatud saavad.