Sampo panga juht Aivar Rehe ütles, et usub,
et aastal 2010 näeme rohelist numbrit ehk positiivset kasvunumbrit, kuna
Eesti oma väiksusest tuleneva mobiilsusega on võimeline kriisist kiiremini
taastuma.
"Olen toetanud ja usun seda vaadet, et Eesti muudab oma majandusarengut miinusest ja võib-olla natuke rohkematki miinusest, 2009. aasta esimeses pooles ja hakkab pöörduma majandusliku kasvu poole. Lihtsalt uskudes seda, et majandusareng on tsükliline," kommenteeris ta Swedbanki prognoosi Balti riikide majandusväljavaadete kohta perioodil 2008-2010.
"Teiseks Eesti on oma väiksusega ka väga mobiilne, see tähendab nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. See tähendab, et me võime suhteliselt lühikese ajaga minna miinusesse ja sõltuvalt majanduslikust baasist, kui see on tugev, võime eeldatavalt kiiremini taastuda," tugines Rehe oma praktilisele kogemusele pärast 1998. aasta kriisi ja sellele järgnenud arengutele.
"Selles mõttes toetan seda vaadet, et 2010. aasta on järjekordne koht, kus me näeme rohelist numbrit ehk siis positiivset kasvunumbrit. Milliseks ta kujuneb, on raske prognoosida, see sõltub sellest, kui palju õigeid otsuseid teeme me Eestis 2009. aastal," ütles panga juht.
Ta lisas, et 2008. aasta on põhimõtteliselt tehtud, väljaarvatud väga tähtsad otsused seoses riigieelarvega. "Eelarve tasakaal ja selle ümber olev on hästi oluline 2009. aasta jaoks."
Rehe märkis, et teiselt poolt tahaks uskuda seda, et meie põhilised kaubanduspartnerid Skandinaavia ja Euroopa kosuvad, kuna need regioonid oma suurusest lähtuvalt on tunduvalt aeglasemalt pööravad. "Meil peab olema ekspordile orienteeritud tootmine ja teenus - kui need kaks sektorit suudavad mõneti majanduslikult jahtunud Skandinaavias ja Euroopas säilitada omased tootmismahud ehk turud -, siis suudame sellega aluse panna kasvuks," rääkis ta.
"Rõhutan eksporti, kuna oleme tunnistajaks, et sisetarbimises on tarbimise hoiak nõrk 2009. aastal. Meid peab materiaalne tootmine ja ekspordile suunatud teenus välja vedama. Kuid tõde on see, et 2009. aasta esimeses pooles oleme ilmselt suuremate kvartaalsetest miinusnäitajate tunnistajateks," tõdes ta.
Rehe lisas, et väliskeskkond surub meid ikkagi oma energiakandjate, nagu nafta ja gaas, hinnaga. "Samuti on jahenenud ka toiduainete tarbimise nõudlus ning sellest tulenev koosmõju viib meid madalale inflatsiooninumbrile. See loob meile väga tõsise võimaluse, ja me kasutame seda võimalust ära, liituda euroga," märkis ta.
Samas kutsus Rehe üles ettevõtteid kontrollima avalikkusele ennatlike teadete edastamist kuluelementidest, mis võivad inflatsiooni mõjutada tugevasti. Ta tõi näiteks viimati elektrihinnatõusule seotud informatsiooni keskkonnatasude kohta. "Teatud keskkonna valdkonna otsused võivad oluliselt hakata mõjutama elektrihinna tõusu," möönis ta.
"Ja mina pean elektrihinnatõusu inflatsiooni kõige ohtlikumaks vaenlaseks, kuna elektrihind ronib meie igaühe, nii eraisikute kui ka äriettevõtjate kuludesse," ütles Rehe.
Seotud lood
Swedbank avaldas täna värske prognoosi
Balti riikide majandusväljavaadete kohta perioodil 2008-2010.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.