President pani riigikogu palkade külmutamisele veto

Riigikogu oli mõlemad seadused vastu võtnud 19. novembril.

Kehtiva korra järgi kerkib riigikogu realiikme palk aprillis umbes 6000 krooni võrra. See summa tuleneb rahandusministeeriumi prognoosist, mille järgi on keskmine palk IV kvartalis 13 706 krooni. See eeldab riigieelarve kosumist umbes 30 miljoni krooni võrra.

Otsuseid põhjendades ütles president Ilves järgmist:

“Kirjutasin täna alla kahele otsusele. Neist esimesega kuulutasin välja Riigikogus vastuvõetud seaduse mitmete ametiisikute keskmise palgaga seotud töötasude maksmise muutmisest.

Ma mõistan seadusandja tahet muuta ajale jalgu jäänud palgakorraldust, mis ei ole ka minu arvates õiglane ja otstarbekas.

Mul on hea meel, et Riigikogus on algatatud eelnõu uue ametipalkade arvestamise süsteemi kehtestamiseks. Samuti pean korrektseks kavatsust jõustada uus palgakorraldus koos järgmise Riigikogu volituste algusega. Just seepärast jääb mulle aga arusaamatuks, miks kehtib ajutist korda kehtestav seadus kõigest 2010. aasta 28. veebruarini ja mitte praeguse Riigikogu volituste lõppemiseni. Seega on tegemist ajutise ja väga lühiajalise meetmega, mis ei ole kooskõlas seaduse menetluse käigus väljendatud seisukohtadega ning põhjustab nii segadust veelgi.

Keeruline on ka mõista, miks muudab Riigikogu ametipalkade arvestamise korda viisil, mis kindlasti vähendab soolise võrdõiguslikkuse voliniku praegust töötasu, tõenäoliselt vähendab valitsuse liikmete, riigikontrolöri ja õiguskantsleri töötasu ning samal ajal külmutab kohtunike, kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi töötasu praegusel tasemel.

Kuna selline otsustus on aga Riigikogu pädevuses ja seda tehes ei ole parlament ületanud põhiseadusega ettenähtud piire, kuulutasin ma seaduse välja.

Samas jätsin ma välja kuulutamata Riigikogus vastu võetud seaduse, millega parlament soovis muuta iseendale palga maksmise korda. Seda tehes lähtusin kohustusest kaitsta Eesti Vabariigi põhiseadust, mille paragrahv 75 ütleb: “Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.”

Põhiseaduse sättes sisalduv keeld on ühemõtteline.

Olen lugenud väiteid, et põhiseadusest mööda vaatamise kasuks rääkivat rahva enamiku poolehoid. Arvamus, et mõnes kohas võib põhiseadust eirata, kui seda toetab osa rahvast, viib Eesti riigi ohtlikule teele.

Põhiseadus on meie riikluse alus. Seda ei tohi tuua ohvriks mistahes ettekäändel. Põhiseadust ignoreerides, sellest mööda hiilides või seda kerglaselt võttes seame ohtu õigusriigi põhimõtted, millele meie riik toetub. Õigusriiki tuleb kogu aeg tugevdada, mitte nõrgendada.

Minu kohus on jääda kindlaks oma ametivandele ja kaitsta põhiseadust.

Kui Riigikogu peab vajalikuks muuta parlamendiliikmete töö tasustamise korda, siis selline õigus tal kahtlemata on. Kuid, seda tuleb teha kooskõlas põhiseadusega. Riigikogul on võimalik muuta ettenähtud korras põhiseaduse paragrahvi 75 või võtta vastu seadus, mis jõustub parlamendi järgmise koosseisu jaoks.”