Globaalne finantskriis on puudutanud Eestis vähemalt 580 000 inimest - nii palju on praeguseks pensioni II sambaga liitunuid ja neist osal on ka pensioni III sammas või täiendavad investeeringud aktsia- ja fondiportfellides. Enamik on algajad investorid.
Siinne investeerimispraktika on lühike, esimesed näppulõikamised on tehtud. Liiga kasumiahned rahapaigutused ja portfelliväärtuse langus peaks olema piisavalt kallis kooliraha kogemuste omandamiseks.
Aga mida me siis valesti tegime? Esiteks on investeerimise eesmärk jäänud tihti häguseks. Selge võiks olla investeerimisaeg, soovitud tootlus, see, mida soovitakse hiljem tuluga peale hakata. Kiputakse investeerima vaid 2-3 aastaks, kuid see pole piisav aeg raha märgatavaks kasvamiseks. Vara tasub paigutada minimaalselt viieks aastaks.
Kiputi unustama, et investeerimisega kaasneb riske. Viis aastat valitses olukord, kus investeerides oli raha kaotada suisa keeruline, meedia reastas parimaid fondijuhte fondide aastatootluse põhjal. Nõustajate selgitused, et agressiivsete aktsiainvesteeringutega arenevatele turgudele võib raha ka kaotada, oli kui tuul tühjal väljal. Praegu kiidavad kliendid investeerimismaju, kui nende juhitud portfellid on vähem kaotanud kui konkurentide omad.
Investeerimisportfelli koostamisel arvab vähekogenud investor sageli, et on targem kui professionaalne fondijuht. Õitsenguaegadel on tõesti võimalik, et algaja teeb tulusamaid otsuseid - õnne korral. Üldjuhul tasub usaldada professionaale.
Kuid ei tohi langeda ka teise äärmusesse ja usaldada pimesi investeerimismaja. Tasub uurida, kui suured on ettevõtte omavahendid, milline on kapitaliseeritus, millised investeerimisstrateegiad, kuidas langetatakse otsuseid. Vaagida võiks, kui sageli on portfellihaldurid halbade uudiste puhul helistanud ja omal algatusel lahendusi pakkunud.
Tihti eksitakse ühe tuntuma reegli vastu - ostetakse tipust ja müüakse põhjast. Mida kiiremini aktsiahind lühiajaliselt on tõusnud, seda kindlamalt tundub tema tõus jätkuvat. Paika peab ajaloolisest kogemusest lähtuv tõdemus, et igale tõusule järgneb langus, mis varem või hiljem pöördub taas tõusuks. Sel, kes aga soovib hajutada hinnariski, soovitan regulaarselt investeerida erinevate hinnatasemete juures, mis isegi langeva turu korral võimaldab kiiremini plussi tagasi jõuda.
Neil, kes tahaksid, aga pelgavad alustada aktiivse investori elu, tasub mõelda, et pangakontol niisama seisev raha võib anda küll kindlustunde, et raha on alati käeulatuses, kuid inflatsioon teeb iga päev usinalt oma tööd ja raha väärtus langeb. Kui esimese mõttena turgatab pähe tähtajaline hoius, tuleks uurida ka, milliseid võimalusi pakuvad aktiivselt juhitud varahalduslahendused.