Andmekaitse inspektsioon andis Äripäevale
õiguse nõuda Eesti Pangalt välja ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud
krediitkaartide väljavõtteid.
Äripäev esitas oktoobris andmekaitse inspektsioonile vaide Eesti Panga vastu, kuna ei pidanud põhjendatuks keskpanga ametkondlike krediitkaartide väljavõtete salastamist.
Andmekaitse inspektsioon leidis pärast vaide menetlemist, et asutuse krediitkaardi väljavõtete näol ei ole tegemist pangasaladusega, millele viidates Eesti Pank väljavõtete avaldamist keeldus. Andmekaitse inspektsioon otsustas teha Eesti Pangale kohustusliku ettekirjutuse ebaseaduslikult krediitkaardi väljavõtetele seatud juurdepääsupiirangute kõrvaldamiseks ning seega on Eesti Pank kohustatud Äripäeva poolt küsitud teabe ka esitama.
Äripäeva ajakirjanik saatis septembris Eesti Panka järgneva teabenõude: "Avaliku teabe seaduse paragrahv 36, lõige 1, punkt 9 alusel soovin saada Eesti Panga krediitkaartide väljavõtteid alates 2007. aasta algusest. Väljavõttes peaksid sisalduma tehingute kellaajad, isik, kelle nimel või kelle käsutuses kaart on, ning kui suur on kaardi limiit."
Eesti Pank keeldus väljavõtete avalikustamisest ja põhjendas juurdepääsupiirangut järgnevalt: "Kuivõrd krediitkaardid on välja andnud AS Hansapank, siis Eesti Pangal on küll õigus vastavaid väljavõtteid saada, kuid see tuleneb asjaolust, et krediitkaardi kasutaja ehk Eesti Panga töötaja on andnud selleks Eesti Pangale nõusoleku.“
Eesti Pank viitas ka sellele, et Eesti Panka ei rahastata riigieelarvest ning seega pole tegemist riigieelarvelise raha kasutamisega.
Samuti oli Eesti Pank seisukohal, et krediitkaarditehingute väljavõtete juures olevate isikuandmete töötlemine rikuks lisaks pangasaladusele ka andmetöötluse eesmärgikohasuse põhimõtet ning kahjustab andmesubjekti õigusi ning ilma andmesubjekti nõusolekuta võib isikuandmeid ajakirjanduses avalikustada meedias vaid juhul, kui selleks on ülekaalukas huvi.
Eesti Pank leidis, et Äripäeva esitatud teabenõue ei tulene avalikust huvist, vaid tegemist on uudishimuga, mille rahuldamiseks kasutatakse avalikku huvi vaid ettekäändena.
Äripäev oli seisukohal, et Eesti panga kui riikliku institutsiooni keeldumine ametkondlikuks kasutuseks mõeldud krediitkaartide väljavõtete esitamiseks pole piisavalt põhjendatud ning ühtlasi pole arusaadav, kas juurdepääsupiirangud on kehtestatud seaduslikult või mitte ning pöördus pärast kahele täiendavale teabenõudele Eesti Pangalt negatiivse vastuse saamist Andmekaitse inspektsiooni poole.
Vaide otsus on teatavaks tehtud ka Eesti Pangale, kellel on õigus Andmekaitse inspektsiooni otsus halduskohtus vaidlustada.
Eesti Pank teatas täna aripaev.ee-le, et pole veel krediitkaardiväljavõtete avaldamise kohustust mustvalgel näinud ja kommenteerib seda alles pärast ettekirjutusega tutvumist. Seni jääb keskpank oma varasema otsuse juurde ametkondlikke krediitkaardiväljavõtteid mitte avaldada.
Aastate eest, mil Andmekaitse inspektsioon käskis Maksu- ja tolliametil anda Äripäevale koopiad vaideotsustest, muutis riigikogu kiirkorras seadust ja salastas nii küsitud informatsiooni kui ka maksuameti dokumendiregistri.