Äripäev esitas Eesti Panga vastu vaide
Andmekaitse Inspektsioonile, kuna ei pea
põhjendatuks keskpanga ametkondlike krediitkaartide väljavõtete
salastamist.
Äripäeva esitatud vaie Eesti Panga vastu jõudis Andmekaitse Inspektsiooni eile. Inspektsioon küsib nüüd vastaspoolelt ehk Eesti Pangalt täiendavaid selgitusi ning kui menetlemise tähtaeg ei nõua pikendamist, teeb inspektsioon oma otsuse 10 tööpäeva jooksul.
Äripäeva ajakirjanik saatis möödunud kuul Eesti Panka järgneva teabenõude:
"Avaliku teabe seaduse §36, lõige 1, p 9 alusel soovin saada Eesti Panga krediitkaartide väljavõtted alates 2007. aasta algusest.
Väljavõttes peaksid sisalduma tehingute kellaajad; isik, kelle nimel on kaart (või kelle käsutuses on see kaart) ning kui suur on kaardi limiit (igakuine või aastane)."
Eesti Pank keeldus väljavõtete avalikustamisest ja põhjendas juurdepääsupiirangut järgnevalt:
"Kuivõrd krediitkaardid on välja andnud AS Hansapank, siis Eesti Pangal on küll õigus vastavaid väljavõtteid saada, kuid see tuleneb asjaolust, et krediitkaardi kasutaja ehk Eesti Panga töötaja on andnud selleks Eesti Pangale nõusoleku.
Krediidiasutuste seaduses sätestatud pangasaladuse hoidmise kohustus laieneb igale isikule, kelle on pangasaladust avaldatud. Krediidiasutuste seaduse §88 lg 7 kohaselt võivad isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. Eesti Panga seaduse §21 lg 1 sätestab, et Eesti Pank on kohustatud tagama pangasaladusi sisaldavate andmete salastatuse (konfidentsiaalsuse).Seega eeldaks teabenõude täitmine täies mahus iga Eesti Panga töötaja (142 inimest - toim.) krediitkaardi kasutaja nõusolekut."
Äripäev esitas enne vaiet Andmekaitse Inspektsioonile ka selgitustaotluse, millele inspektsiooni peadirektor Viljar Peep vastas Eesti Panga kohta järgmist:
„Teie poolt edastatud kirjast ei nähtu, mille alusel on Eesti Pank kehtestanud Teie poolt soovitud teabele juurdepääsupiirangud. Seega ei saa pidada sellist teabenõude täitmisest keeldumist korrektseks, samuti ei ole võimalik tuvastada kas juurdepääsupiirangud on kehtestatud seaduslikult.“
Vaideotsuse teeb Andmekaitse Inspektsioon eraldi teatavaks vaide esitajale, teabevaldajale ja teabevaldaja kõrgemalseisvale asutusele või organile. Järelevalve tulemus avalikustatakse ka Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel.
TASUB TEADA
Väljavõte Avaliku Teabe Seadusest:
§ 51. Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutus
(1) Andmekaitse Inspektsioon võib teha teabevaldajale ettekirjutuse seadusliku olukorra taastamiseks, kui ta leiab, et teabevaldaja:
1) on ebaseaduslikult keeldunud teabenõude täitmisest;2) ei ole teabenõudele vastanud ettenähtud tähtajal;3) ei ole teabenõuet täitnud nõuetekohaselt;4) ei ole teabenõuet menetlenud nõuetekohaselt;5) on jätnud avalikustamisele kuuluva teabe nõuetekohaselt avalikustamata;6) ei ole nõuetekohaselt täitnud veebilehe pidamise kohustust;7) on teabele ebaseaduslikult kehtestanud juurdepääsupiirangud;
8) on jätnud seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamata;
9) on väljastanud käesoleva seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirangutega teavet.
§ 52. Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmine
Teabevaldaja võtab ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatab sellest Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioon avalikustab teate oma veebilehel.
Seotud lood
Andmekaitse inspektsioon otsustas mitte
rahuldada Äripäeva vaiet Eesti Panga poolt oma töötajate välislähetustele
kehtestatud juurdepääsupiirangu eemaldamiseks.
Presidendi kantselei töötajad kulutasid Toomas Hendrik Ilvese välislähetuste korraldamiseks mullu pea 75 000 eurot.
2007. aastal oli Eesti Panga nõukogu
liikmetele välja makstud tasu (põhitöötasu ja lisatasud) kokku 2,4
miljonit krooni ja Eesti Panga juhatuse liikmetele välja makstud tasu
(põhitöötasu ja lisatasud) kokku 6,1 miljonit krooni.
Tallinna Ülikooli avaliku juhtimise lektor
Birgit Vallmüür kirjutab tänase Äripäeva arvamusküljel, et peab Eesti Panga
nõukogu otsust vähendada nõukogu esimehe ja liikmete hüvitisi kauaoodatud
sümboolseks sammuks Eesti avaliku sektori juhtfiguuride poolt.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.