Kraft: Eestil on lahendada neli dilemmat

Meil pole häid ega halbu valikuid, on vaid halvad ja veel halvemad valikud, lisas ta. Krafti sõnul tuleb valida, mis on kõige olulisem ja paika panna fookus, mida peaksid toetama kõik majanduspoliitilised otsused.

Esiteks – kas eelarvedefitsiit või majanduskriis?

Majanduslangus võib tulla veelgi suurem, kui Eestis majanduse stimuleerimiseks riiklikke abipakette ei tule. Eelarvekulutuste suurendamine seab aga ohtu eelarvedefitsiidi kriteeriumi euroga liitumiseks. Kas ohverdada euro ja tulla väiksemate kaotustega majanduslangusest välja?

Teiseks – võtta laenu või mitte?

Eestisse on tulemas üle 50 miljardi krooni ELi struktuurifondidest. Koos omafinantseerimisega – näiteks laenudest – saaks kaasa aidata uuele kasvutsüklile.

Kolmandaks – kas reaalpalkade langus või kõrge tööpuudus?

Palgad on Eestis kasvanud tootlikkusest kiiremini, mõjutades negatiivselt Eesti konkurentsivõimet. Kui see jätkub, halveneb konkurentsivõime edasi ja tööpuudus kasvab.

Neljandaks pankade dilemma – kas anda laenu või mitte?

Kui veel hiljuti oli laenukasv Eestis 60%-70%, siis tuleval aastal on laenukasv ilmselt nulli lähedal. See süvendab veelgi Eesti majanduskriisist ülesaamise probleeme.

Need neli dilemmat tuleb lahendada fokusseeritult Eesti jaoks tähtsamaid eesmärke silmas pidades, ütles Kraft täna Eesti Koostöö Kogu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ühisel ümarlaual esinedes.

Vahur Kraft