Eksminister: lati pidanuks devalveerima 5-6 aasta eest

Intervjuus ajakirjale Numurs ütles Chevers, et Läti olukorda mõjutab ülemaailmne majanduskriis, kuid tuleb mõista, miks Läti selleks valmis polnud. Juba alates esimestest iseseisvusaastatest idanes inimestes üks idee – "me saame olema teenusepakkujad", selgitas ärimees. See väide halvas kõigi ajud, nii noorte kui pensionäride omad, väitis ta.

Cheversi sõnul unustati lihtne tõde: kui riik ei tooda midagi, viib see impordi plahvatusliku kasvuni. Teenusepakkumise mõttele allutati aga kogu Läti majandus, poliitika ja parteide tegevuskavad. Läti ehitati üles kui teenuseid pakkuv maa. Muide, kõik raha, mille Läti erastamisest, suunati mitte arengusse, vaid söödi lihtsalt ära, rääkis endine poliitik.

Ühena negatiivsetest faktoritest nimetas Chevers ka lati kurssi, mis on ülehinnatud. Sellest räägiti juba 1995. aasta panganduskriisi ajal. "See raha oli hea ergutamaks välismaiste kaupade sissevedu, kuid ei ergutanud mingilgi moel kohalikku tootmist, mis tähendab, et see kaotas rahvusvahelist konkurentsivõimet," ütles eksminister.

Cheversi sõnul on Läti valitsuse praeguseks põhiülesandeks hoida lati stabiilsust. "Ainult ärge mõelge, et nüüd, kriisi tingimustes, kutsun ma üles latti devalveerima. Ei! Devalveerimine oleks kuritegu nende Läti elanike vastu, kes on midagi kogunud, eluaseme ostnud või muid lepinguid sõlminud," selgitas Chevers.

"Oleme devalveerimisega hiljaks jäänud. 5-6 aastat tagasi oleks pidanud lati kurssi korrigeerima, kuid siis oli paljudel (poliitikutel – toim) raske teoreetikute ja Läti Panga analüütikutega vaielda," kinnitas ta.

Eksminister: lati pidanuks devalveerima 5-6 aasta eest