Baltimaade kõrged jooksevkonto defitsiidid
2009. aastal kasvatavad riske vahetuskursi täpsustamiseks, eriti Lätis, selgub
SEB Põhjamaade majandusülevaatest.
SEB hinnangul nõrgenevad Baltimaade avaliku sektorite finantsid vaatamata kokkuhoiule. Majanduslangus tuleb teravam, kui valitsused seda ette nägid. Lätis võib tekkida 4% eelarvedefitsiit järgmisel aastal, teatas SEB.
Saamaks mõistliku aja jooksul tagasi majanduslikku tasakaalu, peavad Balti riigid taastama oma konkurentsivõime. Paindlikkus hindade ja palkade puhul on väga oluline. Eelnevalt äärmiselt kõrge sissetuleku kasv on nüüd hoogu maha võtmas Eestis ja Lätis, selgub Põhjamaade majandusülevaatest.
Palgakasvu trend on suuna allapoole võtnud 2007. aasta lõpust, kuid sissetuleku kasvu number on endiselt kahekohaline. Järgnev aasta toob kaasa terava sissetuleku kasvu vähenemise, samal ajal kui töötus kasvab. See omakorda tähendab Eesti ja Läti inflatsiooni teravat langust. Leedus võtab palgakasvu kohanemine veidi rohkem aega ning kerkivad energiahinnad suruvad seal inflatsiooni üles.
Kärbuv sisenõudlus aitab kaasa Baltimaade jooksevkonto defitsiidi jätkuvale kiirele vähenemisele, aga SEB kalkulatsioonide järgi jääb defitsiit kõrgeks ka 2009. aastal. Seetõttu kasvab surve krooni ja lati fikseeritud kursile, eriti Lätis.
Hiljutised teravad langused erinevates Kesk- ja Ida-Euroopa valuutade puhul toovad veelgi esile Baltimaade konkurentsivõime vähenemist. Vältimaks valuutakursi muutust on vaja täiendavaid fiskaalmeetmeid, hoiatab SEB. Baltimaade majandused peavad üles näitama suuremat paindlikkust palkade kujundamisel kui seni.
Eestis SKP -4%
Globaalne majandus- ja finantskriis toovad kaasa sügavama languse kolmes Balti riigis. Tsükliline krahh Eestis ja Lätis muutub hullemaks. Kolmandas kvartalis vähenes SKP Eestis 3,3% ja Lätis 4,2%. Seni on Leedu majandus olnud rohkem paindlik, SKP kasvas kolmandas kvartalis 3,1%.
SEB redigeerib majanduskasvu Baltimaade prognoose allapoole. SEB prognoosib, et Eesti SKP kahaneb järgmine aasta 4%, samas näeb pank ette majanduse taastumist 2010. aastal, kui SKP kahaneb 1%.
Läti SKP väheneb 2009. aastal 5% ja 2010. aastal samuti 1%. Leedu majandus kahaneb kahel järgneval aastal 2%.
Majandusülevaade prognoosib kinnisvarahindade jätkuvat langemist ka 2009. aastal, mis tekitab terava languse ehituskuludes.
Nõrgemad tööturud ja langevad reaalpalgad pitsitavad majapidamisi järgmisel aastal ning seetõttu langeb ka inimeste ostujõud. Töötuse tase on hakanud kasvama, eriti Eestis. Töötuse määr tõuseb järgmisel aastal teravalt Eestis ja Lätis, seisab SEB ülevaates.
Swedbank on optimistlikum
Eelmisel nädalal avaldatud Swedbanki prognoos Baltimaade majanduse kohta on optimistlikum. Selle kohaselt kahaneb Eesti SKP tänavu 1,9% ning tuleval aastal 2,3%. Aastaks 2010 prognoosib Swedbank Eestile 2% SKP kasvu.
Swedbanki hinnangul kahaneb Läti SKP tänavu 1% ja tuleval aastal 4% ning kasvab aastal 2010 1%.
Leedu SKP kasvab tänavu 4,5%, ning tuleval ja ületuleval aastal 0,5%.
Seotud lood
Hoolimata agressiivsetest
turgutusmeetmetest tuleb maailma majanduslangus oodatust sügavam, OECD riigid
näitavad 2009. aastal nõrgimat tulemust pärast teist maailmasõda.
Swedbank avaldas täna värske prognoosi
Balti riikide majandusväljavaadete kohta perioodil 2008-2010.
Kui Rootsile prognoosib SEB sügavaimat
majanduslangust 1990ndate algusest ja Taani siseneb panga hinnangul
1990ndatest veelgi suuremasse langusesse, siis Soome
pääseb kergemalt.
Läti endine siseminister ja praegune
ettevõtja Ziedonis Chevers ütles, et lati oleks pidanud devalveerima 5-6
aastat tagasi, vahendas biznews.lv.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.