Veskimägi: järgmise aasta reegel: muutu või sure!

„Täna on kriis retooriline, järgmisel aastal füüsiline,“ uskus Veskimägi. Hea on tema hinnangul see, et 2009. aasta peaks tulema oluliselt ettearvatavam, kuigi negatiivsemas mõttes, kui seda oli 2008. aasta. „Aga pigem õudne lõpp, kui lõputu õudus,“ leidis riigikogulane.

Veskimägi ütles, et vaatas oma eelmise aasta lõpus kirjutatud vaateid 2008. aastale. „Olin siis üsna pessimistlik selles osas, mis hakkab toimuma madala kapitaliseeritusega perifeersetes üleminekumajandustes,“ nentis Veskimägi. Tema jaoks oli selge, et jõudu koguv finantskriis tekitab kõige suuremaid probleeme just sellistel turgudel koosmõjus kasvavate struktuursete probleemidega nendes riikides.

Veskimägi siiski ei uskunud, et juba siis näha olnud trendid viivad nii sügava globaalse reaalmajanduse kriisini, nagu me hakkame seda järgmisel aastal nägema. „Me ei anna endale veel lõpuni aru, millise potentsiaalse kriisi ees me seisame kolme teguri negatiivse sünergia tõttu - struktuursed probleemid, Balti regiooni kehv maine ja kapitali puudus ning nõudluse kukkumine eksporditurgudel,“ märkis Veskimägi.

„Kriis on aga ka alati võimalus. Võimalus muutusteks. 2009. aasta peab olema muutuste aasta.,“ rõhutas poliitik. Veskimäe hinnangul on täna reformid populaarsed abstraktsel tasandil. „Järgmisel aastal läheb valusamaks, mis võib luua eelduse, et reformid muutuvad populaarseks ka konkreetsel, lahenduste tasandil,“ uskus ta.

Veskimäele näib enda sõnul üha enam, et me ei saavuta edu muutunud maailmas kasutades seni kasutatud tavapäraseid lahendusi, sest süvenev reaalmajanduse kriis maailmas ja valitsuste kasvav roll arenenud majandustes viivad kasvava protektsionismini. „Eesti jaoks on järgmise kahe aasta põhiline küsimus, kuhu tõmmatakse piirid, kas see on Euroopa Liit, euroala, üksikud liikmesriigid,“ märkis Veskimägi.

Eesti majanduse struktuur hakkab Veskimäe hinnangul 2009. aastal muutuma, kahjuks väga valusa hinnaga kapitali omanike jaoks, läbi pankrottide. „Samas ei saa üheski kriisis kõik kaotada, keegi peab ka võitma. Ja võitjate valem on teada, see on klassika. Kriisiga jaotatakse varad ümber passiivsematelt aktiivsemate majandusagentide kasuks,“ oli Veskimägi veendunud. „Ehk järgmise aasta reegel on meile: Muutu või sure! Just nii karm on meie ees seisev valik.“

Äripäev palus poliitikutel ja ettevõtjatel tagasi vaadata mööduvale aastale ja samuti ette vaadata tulevale aastale.