IMFi abipakett Lätile sunnib riigi
majanduse konkurentsivõimet tõstma ning samal ajal stabiliseerima
finantssektorit, kommenteeris GILD Bankersi privaatpanganduse
investeeringute direktoril Janis Springis.
"Pikas perspektiivis ei saa ükski riik kulutada rohkem kui ta teenib. Kui lühiajalises perspektiivis saab liigset kulutamist finantseerida läbi varade müügi ja välislaenude, siis pikas perspektiivis on ühe riigi majandusele vajalik toota ja eksportida nii, et riik saab importida vajaliku," ütles Springis.
"IMFi abipakett Lätile sunnib riigi majandust ümber struktureerima ja tõstma selle konkurentsivõimet ning samal ajal stabiliseerima finantssektorit ja taastama hoiustajate usaldust," lisas ta.
"Majanduse täiustamine läbi selle restruktureerimise ja madalate palkade, mis on võrdväärne tootlikkusega, on arvestatavalt parem lahendus kui lati devalveerimine, kuna see kaitseb mõistlike säästjaid ning võlausaldajaid. Samuti kindlustab finantssektori stabiilsuse," sõnas ta.
"Me loodame, et majanduse ümber struktureerimise rakendamine on edukas ning sõltuvus välisfinantseeringutest väheneb," sõnas Springis.
Seotud lood
IMFis Ida-ja Kesk-Euroopa regiooni eest
vastutav Christoph Rosenberg, kes pani kokku ka Ungari ja Läti abilaenu paketi,
usub, et valuutafond saab sellest piirkonnast tänavu kliente juurde.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) võib
Lätile anda laenu umbes 3,5-protsendilise intressimääraga, millest osa makstakse
välja juba selle aasta jooksul.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.