• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,36%5 994,32
  • DOW 300,69%44 032,61
  • Nasdaq −0,15%19 241,36
  • FTSE 100−0,88%8 068,77
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,7
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,36%5 994,32
  • DOW 300,69%44 032,61
  • Nasdaq −0,15%19 241,36
  • FTSE 100−0,88%8 068,77
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,7
  • 11.01.09, 10:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMF saab Ida-Euroopast veel „kliente“, Läti lahendus õige

IMFis Ida-ja Kesk-Euroopa regiooni eest vastutav Christoph Rosenberg, kes pani kokku ka Ungari ja Läti abilaenu paketi, usub, et valuutafond saab sellest piirkonnast tänavu kliente juurde.
„Olen veendunud, et neid riike saab olema rohkem,“ ütles ta Rootsi päevalehele Svenska Dagbladet antud intervjuus. „Algul muidugi ütlevad kõik, et ei,ei ei, meie abi ei vaja,“ jätkas ta.
Rosenberg on Ida-Euroopa riike hoiatanud ülekuumenemise eest juba 2005. aastast saadik. „Juba neli aastat on IMF hoiatanud, et õli tulle ei valataks – aga „pidu“ oli liiga tore. Poliitiliselt oli raske ka maksusüsteemi muuta,“ ütles ta.
Nüüd kuulatakse IMFi juba tähelepanelikumalt.
Balti riikides on IMF teinud väga tihedat koostööd Rootsi valitsusega, mis teatavasti kostis selle eest, et Läti latti ei devalveeritaks. Üldiselt on ülehinnatud valuuta ja ülelaenamise arstimiseks kaks valikut: devalveerimine või järsud palgakärped ja avaliku sektori kulude järsk piiramine. Rosenberg on veendunud, et tehti õige otsus.
Balti regiooni käekäik on väga tähtis nii Rootsi pankade kui nende turuväärtuse seisukohast. Kardeti, et lati devalveerimise korral, mis võinuks nakatada ka piirkonna teiste riikide valuutasid, oleks Rootsi pankadele enda finantseerimine veel keerulisemaks muutunud. Ka Rootsi riigi abipakett pankade toetuseks oleks ilmselt oluliselt paisunud, kirjutas leht.
Rosenberg ütles, et üks osa kokkuleppest oli, et Rootsi pangad lubaksid selgesõnaliselt säilitada sama laenumahu kui 2008. a novembris. „Me ei taha, et nad käituksid nagu Jaapani pangad Aasia kriisis ja turult lahkuks,“ ütles Rosenberg. Samuti on oluline, et pangad hoolitseks ka oma tütarpankade rahavajaduse eest kriisist haaratud riikides.
Rosenberg usub, et laenukahjumid tulevad väga suured ja valitsused ei saa siin midagi teha. „See saab olema U-kujuline mitte V-kujuline graafik. Kui valuutakurss jääb muutmata, peab kohanemine toimuma SKP languse või väga aeglase kasvu kaudu. See tähendab, et ettevõtted lähevad pankrotti ja inimestel saab olema raske oma laene tagasi maksta,“ ütles Rosenberg.

Seotud lood

Uudised
  • 24.12.08, 07:46
IMF kiitis heaks abipaketi Lätile
Uudised
  • 23.12.08, 14:59
Gild: IMFi abipakett sunnib Läti majandust ümber struktureerima
IMFi abipakett Lätile sunnib riigi majanduse konkurentsivõimet tõstma ning samal ajal stabiliseerima finantssektorit, kommenteeris GILD Bankersi privaatpanganduse investeeringute direktoril Janis Springis.
Uudised
  • 19.01.09, 08:42
Läti ei vaja Eesti abilaenu enne tulevat aastat
Eesti abilaen Lätile, mis on osa läinud aasta lõpul IMFi eestvedamisel kokku pandud 7,5 miljardi euro suurusest abipaketist, on kavandatud 2010. a teise poolaastasse.
Uudised
  • 08.01.09, 11:50
IMF: järgmisena võib abi vajada Leedu
Läti järel võib Leedu olla järgmine Euroopa riik, mis ülemaailmses finantskriisis rahvusvahelist abikätt vajab, ütles IMFi Kesk-Euroopa missiooni juht Christoph Rosenberg.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele