Paljastus 3: K-poliitik tõrjub bordelli pidamise süüdistusi

Tallinna taksojuhtide jaoks pole mingi saladus linna lõbumajade asukohad.

Paari aasta tagused suured politseihaarangud on kohtade arvu küll kokku kuivatanud, kuid paar suuremat kohta tegutsevat endiselt.

Ajakirjanduseski läbi käinud Tedre tn 3-le lisaks nimetavad lõbujanulisi kliente sõidutavad taksojuhid teise aadressina Mööblimaja ligidal asuvat Ristiku põik 8a, kus asub Nord Hosteli nime kandev majutusasutus ning selle küljes ööklubi Klubi 8. Tegemist on kahekorruselise peahoone ning garaažide kompleksiga, mida osaühing Nord Reval Apartments rendib riigile kuuluvalt firmalt Teede Tehnokeskus.

Hosteli omanik on keskerakondlasest eelmise Tallinna linnavolikogu koosseisu liige Richard Sikk. 2002. aastal 213 häälega volikogusse pääsenud Sikk jõudis seal olla ka korrakaitsekomisjoni esimees.

Klubis 8 on Sikk üks omanikest, teiste nimesid ta avaldada ei soovi. "Mis me nendest räägime. Ma ei tahaks, et see oleks rõhutatud. Loodan, et te mõistate."

Taksojuhtide sõnul toimib lõbumajandus lihtsalt. Meestele on sissepääs klubisse 200 krooni, naistele poole vähem. Sees on 10-20 tüdrukut, kellega saab tutvust sobitada ning siis hostelis tuba võtta. Mingit kupeldamist ei toimuvat ning taksojuht ootab kliendi enamasti ka sealsamas ära. Ööklubi avatakse igal õhtul kaheksast ning uksed on kuni hommikuni lahti.

Siku jaoks ei ole teemapüstitus uudis, kuna selliseid jutte on ta enda sõnul varemgi linna peal kuulnud. Mehe kinnitusel toimub klubis kõik lubatud reeglite piires ning päris kindlasti ei toimu kupeldamist.

"See maja on minu kontrolli all. Ma pole seda masti mees, kes paneks pea tulle sellise asja pärast. Ma võin iga kell klubi rendilepingu lõpetada, kas või päevapealt, kui see läheb minu põhimõtete ja äri vastu. See, mis toimub väljaspool baari, ei ole minu asi. See on elu," kinnitab ta veelkord, et lõbuäriga siin ei tegeleta.

Sikk: püksinööbist ei hoia keegi kinni

"Jutud, et minule kuuluvas hostelis tegutseb pordumaja, on solvavad," ütles Tallinnas tegutseva Nord Hosteli omanik Richard Sikk telefoniusutluses.

Siku väitel võivad taolised jutud olla liikvel sellepärast, et taksojuhid otsivad kohti, kuhu enda kliente viia ja mida kliendile pakkuda. Ta soovitas kõigil kahtlustajatel hostelit ja seal asuvat klubi külastada, et oma silmaga veenduda süüdistuste alusetuses.

Taksojuhid räägivad, et Ristiku põigu hostelis pidi lõbumaja tegutsema?

No jätke nüüd, mis lõbumaja… kuidas lõbumaja saab olla. Meil on väljarenditud ruumid, kus tegutseb ööklubi. Tavaline meelelahutuskoht… ja ongi kõik.

Te olete siis need ruumid edasi rendile andnud?

Jah, rendile andnud. Töötab normaalselt ja ilma igasuguste sekeldusteta. Väga ilus asutus on.

Teie ise selle klubi omanik ei ole?

Mina olen teatud protsentidega seal sees. Mulle tehti see pakkumine ja miks ma peaksin siis ära ütlema.

Mina ei ütleks, et see on nüüd mingisugune bordell. Kui astute sisse, siis näete kõike oma silmaga.

Teine asi on ka see, et ega püksinööbist hoia keegi kusagil mitte kedagi kinni. Sellised tegevused toimuvad igas pubis, kohvikus, kus keegi leiab kellegi.

See, et seal on mingi pordumaja, no andke mulle andeks, see on mulle natukene solvav. Seal on korralik tegevus. Uksed on valla ja kord on majas.

See tundub linna peal olevat ikkagi avalik saladus

Ma olen seda kuulnud ka mujal. Eks taksojuhid otsivad kohti, kuhu kliente viia ja mida kliendile pakkuda. Seda, et seal mingi avalik tegevus toimuks, andke andeks, ei. Seda ei ole.

Aga ma teen Teile ettepaneku kokku saada ning ma räägiks ja näitaks kõike kohapeal.

Külaskäik väidetavasse lõbumajja

Kohtume Richard Sikuga tema firmade kontoris Tallinnas Pärnu mnt alguses Lastemaailma majas, samas majas asub ka mehe korter.

Teise korruse akendest avaneb õhtuhämaruses imeilus vaade valgustatud Rahvusooper Estoniale. Suur kontor jätab luksusliku mulje, antiikmööbel ja seinapinnad täis maale ning graafikat, riiulitel Tauno Kangro skulptuurid. Minu suur hobi, ütleb juunis kuuekümneseks saav, mustas peene triibuga ülikonnas Sikk. "Maalikogus on üle viiesaja maali, vähem kui viie aasta töö," on kunstiinimestega tihedalt suhtlev mees uhke.

Seda hämmastavam on kuulda Siku suust, et ta elab peost suhu. Teenib, võtab laenu, liigub natuke edasi. "Oma korter, vara, kõik on pangas."

Sõidame Ristiku põiku. "See on liisitud," viitab Sikk oma mustale seitsmenda seeria BMW-le. Juba paarkümmend aastat pole ta ise roolis olnud ning seetõttu kasutab sõitudeks autojuhti.

Teeme ringkäigu hostelis, mille üle Sikk on väga uhke. "Oleme hostelitest ainsana Eesti restoranide ja hotellide liidu liige."

Astume ka klubisse. Endine garaaž, millesse Sikk ehitas ööpäev läbi avatud jõusaali, kuid kliendid ei leidnud kohta üles. Nüüd juba üle poole aasta tegutseb siin ööklubi, mahutab maksimaalselt 35 inimest. Väike baarilett nurgas, ruumi keskel post striptiisitarile, mugavad diivanid ja tugitoolid laudade ümber, seintel maalid ja jõusaali ajast suured peeglid.

"Elame alkoholi juurdehindlusprotsendist, mis võib olla 300-500 protsenti. Aga õlu on meil odavam kui suvel Raekoja platsil," räägib Sikk.

Lahkudes rõhutab Sikk, et tema erakondlikku kuuluvust ei maksa loos üles tõsta. "Erakonnaga ei ole siin midagi pistmist."

Aktiivne osalemine poliitikaelus tuleb äritegevusele pigem kahjuks

1999. aastal astus Richard Sikk Keskerakonda, samal aastal annetas ta parteile 50 000 krooni, mis on jäänud ametlike registrite järgi ainsaks rahaandmiseks.

"Minu rahalised vahendid pole sellised, et saaksin erakonnale suuremaid summasid annetada, väikeste summade andmine tekitaks piinlikkustunnet," selgitab ta.

Küll lükkab ta ümber Eesti Ekspressis kirjutatu, et Edgar Savisaar võttis ta enne eelmisi kohalikke valimisi valimisnimekirjast maha. Ta on poliitikast tagasi tõmbunud ning ei soovinud ise kandideerida, kuigi oleks enda sõnul volikogusse sisse saanud. On rahulikum olla ning poliitikas olemine tuleb äritegemisele pigem kahjuks.

Pärast valimisi tehti Tallinna Linnahalli nõukogusse juurde üks lisakoht. Sikk teenis nõukogu liikmena 2006. aastal 36 000 krooni.

Veel üks paari aasta tagune seik iseloomustab Siku tegemisi. Ta helistas 2006. aasta kevadel linnapea Jüri Ratasele ja ütles, et tal on välisinvestor, kes on valmis palju kära tekitanud Harju tänava krundid 150 miljoni krooni eest ära ostma, lubadusega seda ala 30 aasta jooksul mitte hoonestada. "See oli eesti ärimees, istusime minu kabinetis ja järsku tekkis selline mõte. Võtsin kohe telefoni ja helistasin Jürile," meenutab ta. Siku sõnul liigub rahakest ärimaailmas palju ning see oli tühine summa.

Sikul on uus hosteliprojekt juba soolas, kus äripartneriks on üks tema ammune tuttav. Äriregister näitab, et sügisel asutatud osaühingu Grand Hostel omanikeks on Siku kõrval osaühingu Brassland kaudu Aleksandr Kovaltšuk ning Irina Õunap. Hoogsalt kinnisvaraäri ajav Kovaltšuk kuulub Bankend Groupi omanikeringi. Äripäev on varem kirjutanud, et Brassland on laenanud 18 miljonit krooni Siim ja Sulev Seppikule kuuluvale firmale Multivara.

Endine sambomaadleja Sikk on kulturismi ja fitnessi liidu juhatuse liige, kuid toetab ka poksiliitu, on olnud noorte poksijate isiklik sponsor. Poksiliidu juht Kalev Kallo on mehe hea tuttav.

Juba neli aastat on Sikk igal aastal Tallinna lastehaigla kolmele kõige lastesõbralikumale töötajale välja pannud rahalised preemiad, eelmisel aastal olid need 5000 krooni suurused. Samuti on tal teoksil meie seast lahkunud juudotreeneri Andres Lutsari fondi loomine.

Omal ajal Moskvas õppinud mees töötas nõukogude ajal Tallinna täitevkomitee osakonnajuhatajana, Lauluväljaku direktori asetäitjana, kultuuriministeeriumis. Mehe sõnul tuli ta ärisse hilja, kui kõikidel teistel olid juba firmad olemas. 4-5 aastat tagasi leidis ta oma suuna ehitusäri näol.