Paljastus 15: Lapsed ja pommiladu ühe katuse all

Kui tehnilise järelevalve ameti töötajad suvel ühte Tartus asuvasse pürotehnikalattu sisenesid, pidid nad pikali kukkuma. Silmadele avanenud pilt meenutas rohkem prügimäge kui ohtliku ettevõtte rangetele ohutusnõuetele vastavat laoruumi. Läbisegi vedelesid kastid pürotehnikaga, ühes nurgas olid üksteise peale laotud autorehvid, nende najal katkine vahtpolüstüroolplaat. Päevavalguslampidel puudusid katted, poolikud plastmasskanistrid akna all, sealsamas seisis propaaniballoon, lahtises kastis püssirohupakid ning kõige krooniks ei puudunud laost ka poolik süütevedelikupudel.

Kogu segaduse kõrval tundus pisiasjana, et lao ustel ning akendel puudus ohtlikule laole viitav vastav märgistus.

Loomulikult teatati asjast kohe ka päästeametile.

Ladu asub Raadi linnaosas, tartlastele tunnevad seda kui endise Võidu tehase kontorimaja Kalmistu tn 21/23. Samas majas asub kodakondsus- ja migratsiooniameti Tartu büroo ning mis veelgi ehmatavam - esimesel korrusel asuva lao ülemiseks naabriks on selle aasta veebruarist Raadi lastepäevakeskus. Lapsed istusid iga päev sõna otseses mõttes püssirohutünni otsas. Võimaliku õnnetuse korral on lastel ainult üks väljapääsutee, mis läheb lao kõrvalt.

Ilutulestiku korraldaja peab puudusi tühisteks

"Puudujäägid polnud märkimisväärsed," räägib OÜ Tulekild üks omanikest Kaupo Mätas eelmisel reedel üsna enesekindlalt telefoni. Esmaspäeval Tartus kohtudes ning nähes, et meil on olemas laost tehtud ülesvõtted, ei püüa ta probleemi enam pisendada, vaid põhjendab suvist segadust töötaja lohakusega: "Suvine aeg, olin ise puhkusel. Töötaja, kes pidi lao korras hoidma, ei teinud seda."

Päevakeskuses viibib iga päev kuni 21 last. Enamasti probleemsetest peredest pärit laste jaoks on see kohaks, kus saab pärast tunde õppida ning teiste lastega mängida, samuti antakse neile siin iga päev sooja sööki. Veebruarist nendes ruumides tegutseva lastepäevakeskuse töötajad on oma naabrist teadlikud.

"Ma olen varemgi öelnud, et surnuaed on kohe kõrval," viskab lastepäevakeskuse perenaine Ilme Kronberg võllanalja. Tõsinedes räägib ta, kuidas lao uksed on aeg-ajalt lahti olnud ning sealt on alati üks suur segadus silma paistnud ning vahepeal hoiti gaasiballoone suisa koridoris, kuhu igaüks võib tänavalt vabalt sisse astuda.

Laos valitsenud korralagedust kinnitab ka hoone omaniku esindaja Jaan Sööt, kelle sõnul lubanud Tulekild omanikud rendilepingut sõlmides kõik dokumendid korda ajada.

Siit saabki alguse veel üks probleem. Nimelt ei teadnud Tartu linnavõim, et juba mitmendat aastat asub Kalmistu tänava majas, mille kasutusotstarve on ehitisregistri järgi büroohoone, pürotehnikaladu.

Lao asutamisel oleks pidanud muutma ka hoone kasutamise otstarvet. "Kuna Tulekild vastavat kasutusloa taotlust ei esitanud, tegutsetigi illegaalselt," on Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalve teenistuse juhataja Andres Ainti selge seisukoht.

Loa andja ei tohtinud luba väljastada

Mätas raiub vastu, et kõik load on olemas ning kraamib teiste paberite vahelt välja toonase tehnilise järelevalve inspektsiooni mäetööde ohutuse osakonna juhataja Egon Hirvesoo allkirja kandva Kalmistu lõhkematerjalilao kasutusloa. Selline luba tuleb Aintile suure üllatusena, sest kasutusluba lõhkematerjalilaole saab väljastada vaid kohalik omavalitsus, mitte tehnilise järelevalve inspektsioon ehk nüüd siis uue nimega tehnilise järelevalve amet.

Mis saab nüüd edasi? "Kohalik omavalitsus peab otsustama, kas selline ettevõte sinna sobib," ütleb Lõuna-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Viljar Schmidt.

Mätas sooviks, et lastepäevakeskus lahkuks. "Kuidas saab lastepäevakeskus siin tegutseda, oleme ohtlik ettevõte, teiseks tegutsevad nad kontoriruumides. Antud juhul on Tartu linn seadust rikkunud," viskab ta palli teisele poole.

Praeguseks on Kaupo Mätase sõnul ladu korda tehtud. Ta aga keeldub laoust kasvõi korraks paotama, et oma sõnu tõestada. Päästeametilt sai ta suvise korralageduse eest 1200 krooni trahvi.

Edaspidi soovib ta ruumid lao asemel arvele võtta pürotehnika hoiukohana, mis tähendab, et seal hoitakse väiksemat kogust. Mätase kinnitusel on laos praegu 150-180 kilogrammi pürotehnikat.

"Meie jaoks on asi korras alles siis, kui on olemas kohaliku omavalitsuse antud kasutusluba," ütleb Andres Aint välja Tartu linnavõimu seisukoha.

Suurimad omavalitsused ei tea, kus ja kuidas hoitakse pürotehnikat

Pürotehnika ladustamisel valitseb Eestis korralagedus, sest riigi üks käsi ei tea, mida teine teeb. Võib vaid õnne tänada, et siiani ei ole Eestis pürotehnikaga juhtunud ühtegi traagilist õnnetust.

Kui kohalik omavalitsus teab, kus asuvad pürotehnikalaod, siis ei juhtuks nii, et lapsed mängivad päevast päeva rahumeeli püssirohutünni otsas.

Tartu pole ainus omavalitsus, kellel pole aimugi nende territooriumil asuvatest pürotehnikaladudest, kinnitab vestlus Tallinna ehitusjärelevalve juhi Rain Seieriga.

"Tallinna linnal pole andmeid, kus pürotehnikat hoitakse. Ei meenu küll, et keegi oleks sellelaadset kasutusluba taotlenud. Selline teave oleks küll väga teretulnud," räägib ta.

Omavalitsuse teavitamine sõltub firma tahtest

Viljandimaal Vana-Võidus ladu omava Ilutulestiku Keskus Arnika juhataja Eduard Tani on nõus, et kui kohalikud omavalitsused ei tea oma territooriumil asuvate pürotehnikaladude aadresse, siis on see probleem, mis tuleb lahendada.

Arnikal sellist muret pole, sest koht on väike ning vallas on nende asukoht teada, lisaks on nad kohalikule omavalitsusele andnud ka hädaolukorra lahendamise plaani ja vastava teabelehe ning lao tegevust on kooskõlastatud lõhkematerjali lao passi välja andes.

Isegi päästeametil pole ladudest ülevaadet

Ühe lõhkematerjaliseaduse autori, majandusministeeriumi nõunikuna töötava Ago Pelisaare selgitustel ongi ehitiste kasutuslubade süsteem selleks, et kohalik omavalitsus teaks, mis toimub nende territooriumil. "Igal juhul tuleks esitada kasutusloa taotlus ning kohustatud subjektiks on hoone kasutaja," märgib Pelisaar.

Päästeamet kooskõlastab lõhkeaineteladudele antavaid käitlemislubasid, mille annab välja tehnilise järelevalve amet (TJA). Kuid päästeametil pole täpset ning eraldi välja toodud ülevaadet ladudest. Kui palusin ametilt lõhkeaineladude nimekirja, siis soovitati seda küsida TJAst.

"Ega üldiselt ei ole meile teada nende asukohad, ka meie peame ettevõtteid otsima. Tartus kontrollisime metalliettevõtet ja siis avastasime ka selle lao," tunnistab Lõuna-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Viljar Schmidt.

Õnneks ei ole Eestis ühtegi tõsist õnnetust pürotehnikaga siiani juhtunud. Õnneks, rõhutavad ka pürotehnikafirmade omanikud. Üsna napilt läks esimene suurem pauk mööda sel suvel Võrus, kui paljude jaoks kurikuulsa Jüri Luige pürotehnika müügikoha kõrval põles maja maha. Et pürotehnika puhul pole tegemist naljaasjaga, tõendavad maailmas aeg-ajalt juhtuvad suurõnnetused.

"Näiteks Hiinas on igal aastal mõni õnnetus, jaanuaris oli suur plahvatus ühes sealses sadamas," räägib Arnika juhataja Eduard Tani.

Sajandivahetuse paiku toimus Hollandis ilutulestikulaos ohvriterohke plahvatus.

Pürotehnikaga tegelevaid firmasid ei ole Eestis väga palju ja seetõttu teatakse üksteise tegemisi hästi. Seepärast kuuleb selles äris osalejatelt mitmetest siseringi probleemidest, näiteks nn mustadest lammastest, kes kisuvad alla ka teiste mainet. Samas ei osata nendega midagi ette võtta.

Liit suhtub "pahadesse poistesse" leebelt

Nii räägitakse "Võru pommionuks" kutsutavast Jüri Luigest, kes on kontserdikorraldajaid petnud, lubades neile ilutulestikku korraldada. Samuti juhtumist, kui ilutulestiku korraldaja oli purjus.

OÜ Firestudio Events ühe omaniku Steven Vaarmanni, kes on tegev ka pürotehnikute liidus, sõnul on tegemist aastatetaguse asjaga ning Kaupo Mätasega on sel teemal ka liidu poolt räägitud.

Veel kisuvad mainet alla nn seljakotimehed, kes toovad Poolast mitteametlikult pürotehnikat ja seda turgudel autost müüvad. Pürotehnikute liidul on õigus raskemate eksimuste korral pürotehniku kutsetunnistus ka ära võtta.

Kommentaar Andres Aint

Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalve teenistuse juhataja

Tartus tegutseva osaühingu Tulekild pürotehnikaladu on ebaseaduslik, sest sellel puudub kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba. Mööndusega tahan öelda, et osaühingul Tulekild oli tehnilise järelevalve inspektsiooni poolt 12.12.2005. aastal kolmeks aastaks väljastatud lõhkematerjalihoidla kasutusluba. See tuli mulle suure üllatusena, kuna kasutusluba lõhkematerjalilaole saab väljastada vaid kohalik omavalitsus, mitte tehnilise järelevalve inspektsioon ehk nüüd siis uue nimega tehnilise järelevalve amet.

Lao omanik on siiani uskunud, et tal on kõik load olemas.

Kuna tehnilise järelevalve amet teostab riiklikku järelevalvet ehitusseaduse üle ja arvestades nende väljastatud kasutusloa tähtaja saabumist (12.12.2008), ei pea me põhjendatuks alustada menetlust ehitusjärelevalve ettekirjutuse koostamiseks kinnistu omaniku suhtes. Pärast nimetatud tähtaega tuleb kinnistu omanikul taotleda ehitise osale uus kasutusluba (seekord kohalikust omavalitsusest) või lõpetada tegevus, mis ei ole vastavuses ruumide kasutamise otstarbega (büroohoonega).

Ehitise lõhkematerjalilaona kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks peab olema ehitise kasutusluba, mis väljastatakse ehitusseaduse kohaselt, arvestades lõhkematerjaliseadusest tulenevaid erisusi.

Ehitusseaduse kohaselt väljastab ja tunnistab kasutusloa kehtetuks kohalik omavalitsus.

Kasutusloa taotlusele lisatakse peale ehitusseaduses ettenähtud dokumentide ka lõhkematerjalilao käitamisluba. Lõhkematerjalilao käitamisluba annab õiguse kasutada ehitist lõhkematerjalilaona.

Kaks küsimust

Egon Hirvesootehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja, tööstusohutuse teenistuse juhataja

Kas Tartu ladu oli ebaseaduslik?

Ebaseaduslik ei olnud ta kindlasti. Sellele laole on käitlemiskomisjon andnud lao käitlemisloa.

Kuid kasutusloa annab lõhkematerjalilaole ehitusseaduse järgi kohalik omavalitsus. Kuidas sai tehnilise järelevalve inspektsioon anda osaühingule Tulekild lõhkematerjalilao kasutusloa?

Ma jään praegu vastuse võlgu. Täpsustus tuleb.

Äripäeva teistele küsimustele ei leidnud Egon Hirvesoo viimase nädala jooksul aega vastata. Äripäev loodab, et me saame Hirvesoole esitatud küsimustele vastused järgmisel nädalal ning siis saame need ka lehes avaldada.

Tasub teada

* Kahes suures pürotehnika valmistajariigis - Hiinas ja Indias toimuvad õnnetused ei pane väga imestama, sest neid toimub suhteliselt sageli. Kuid suuri inimohvritega õnnetusi on toimunud ka mujal. 31.01.2008. sai Türgis Istanbulis ühes illegaalses ilutulestikutehases toimunud plahvatuse tagajärjel surma 20 inimest, vigastatuid oli 110.

* 14.06.2006. toimus plahvatus Ungari linnas Baltonfuzfos asunud pürotehnikalaos. Neli laotöötajat hukkus.* 3.11.2004. toimus Taanis 55 000 elanikuga Koldingi linnas N.P.Johnsen pürotehnikavabrikus suurpõleng. Ladu ligi 800 tonni ilutulestikuga plahvatas. Surma sai üks tuletõrjuja, 17 inimest said vigastada. Täielikult hävines 20 maja, 350 hoonet said osaliselt kahjustada. Tule kontrolli alla saamiseks kulus neli päeva.* 20.02.2003. USAs Rhode Islandil ühes muusikaklubis enne rokkbändi Great White'i kontserti korraldatud ilutulestik väljus kontrolli alt. Hukkus 95 noorukit.* 13.05.2000. Hollandis Enschedes sai surma 22 inimest, kui ühes pürotehnikalaos toimus plahvatus. 947 inimest said vigastusi.