Veeteede ameti endine juht Kalle Pedak on
täna kümne suurima Tallinki eraisikust aktsionäri hulgas. Varju on aga jäänud,
et mees sattus Tallinki eelkäija Hansatee aktsionäride nimekirja ajal, kui ta
juhtis laevandust kureerinud riigiametit.
Veeteede ameti endise juhi aktsiate omamine on nn Hanschmidti juhtumi varjus siiani teadmatuks jäänud. See oli näiteks uudiseks isegi endisele teede- ja sideministrile Toivo Jürgensonile, kes oli Pedaku eraettevõtlusesse sukeldumise ajal tema otsene ülemus.
Kaheksa aastat (1991-2000) veeteede ametit tüürinud Kalle Pedakul on enam kui seitsme miljoni krooni eest laevafirma aktsiaid. Veelgi enam, Pedak on viimase kahe aastaga veerandi oma aktsiapakist müünud. Realiseeritud aktsiatega maksaks Pedaku tänane aktsiaportfell 10 miljonit krooni ja see ületaks isegi Tallink Grupi nõukogu liikme Eve Pandi või Tallink Grupi juhatuse liikme Andres Hundi aktsiate arvu.
Eraisikutest aktsionäride edetabelit iseloomustab üldjuhul aga see, et esikohad on hõivanud Tallinki tippjuhina töötanud või töötavad inimesed. Kalle Pedak on seal ainus erand. Huvitav, miks?
Kahe riigiameti juhtidest said erafirma aktsionärid
Vastusele aitab lähemale teadmine, et Pedak omas Tallink Grupi eellase Hansatee aktsiaid juba sel ajal, kui oli kõige kõrgem riigi esindaja merendusvaldkonnas. Nimelt kuulus Pedakule vähemasti juba 1999. aasta jaanuaris 40 000 Tallinki aktsiat. Nominaalväärtuses 400 000 krooni eest, turuväärtuses arvatavasti rohkem.
Huvitaval kombel oli toona Pedakul täpselt sama palju aktsiaid kui maksuameti juhi kohalt lahkunud Kalev Järvelillel, kes on tänaseni üks Tallinki võtmefiguure.
Tekib küsimus, kuidas kõrge riigiametnik suutis nii palju otseselt tööga seotud ettevõtte aktsiad osta. Ametipalgast sellise raha kokkusaamine ei tundu lihtne. Õhku jääb kahtlustus, kas Pedakul võis olla tänu oma ametile lihtsam aktsiaid soetada. Pedak ise ei soovinud aktsiate saamist kommenteerida. "Ma olen tagasi Tallinnas 15ndal. Ma olen praegu Brasiilias," vastas Pedak 8. jaanuaril. Äripäev otsustas artikli ilmumise Pedaku Eestisse naasmiseni edasi lükata, et anda talle võimalus aktsiate soetamise tagamaid selgitada. Kuna aga ka sel nädalal ei olnud Pedak valmis teemat kommenteerima, otsustasime loo avaldada.
Ninnas: Pedakule ei ?ole aktsiaid kingitud
Tallink Grupi nõukogu esimehe Toivo Ninnase kinnitusel ei ole keegi Kalle Pedakule aktsiaid andnud. Tallinki juht Enn Pant Äripäeva saadetud küsimustele ei vastanud.
Intervjuu Toivo Ninnasega.
Soovin Teiega rääkida veeteede ameti endisest juhist Kalle Pedakust, kes on eraisikutest kümnes Tallink Grupi aktsionär.
Ei usu. Võib-olla. Ma pole vaadanud, palju tal neid on.
Tal olid aktsiad juba 1999. alguses.
Kindlasti võisid need tal olla.
Kas Teie meelest võis olla tegemist huvide konfliktiga, kui veeteede ameti tippjuht omas Tallinki aktsiaid?
Veeteede ameti peadirektor ei kontrolli ise ühtegi laeva. Kalle täitis direktorina täpselt oma ülesandeid. Temal huvide konflikti küll ei olnud. Mul oli temaga väga hea koostöö üldiste merendusküsimuste asjus. Aga kunagi pole juttu olnud laevade kontrollimisest. Sellega tegelevad seal ametnikud.
Kas ta ostis need aktsiad?
Kahtlemata. Me kõik oleme neid ostnud. Mitu korda on tehtud ka fondiemissioone. Kinkinud ei ole talle keegi mitte midagi. Võin selle peale mürki võtta. Ega neid ei ole kellelegi niimoodi kingitud.
Kas tal polnud hüvesid neid lihtsamalt osta?
Mina ei ole sellest küll kunagi kuulnud, et oleks mingeid hüvesid olnud. Kalle lahkus veeteede ameti peadirektori kohalt väga ammu. Ma ei teadnud, et tal nii palju aktsiaid on.
Praegu on tal 443 000 aktsiat.
Ega see väga palju olegi. Vahepeal on neid neljaga korrutatud. Mõnel mehel on neid ikka mitu miljonit. Minul isiklikult tuleb ka oma ettevõtetega miljon ära.
Mulle on öeldud, et Pedakul oli veeteede ametis töötades kasutada Tallinki eelkäija Hansatee krediitkaart.
Ei tea. Ei ole kuulnud mina seda. Ei usu. Meil on firmakaardid küll olemas, aga ma ei ole kuulnud, et neid oleks väljapoole kasutada antud.
Kalle Pedak: ma ei ole neid aktsiaid saanud, ma olen need ostnud
Veeteede ameti endine juht Kalle Pedak jäi Tallinki aktsiate saamisloost rääkides napisõnaliseks.
Telefoniintervjuu Kalle Pedakuga
Soovin teiega kohtuda, sest kirjutan artiklit, et veeteede ameti endisel juhil on arvukalt Tallinki aktsiaid.
Te võite seda vaadata panga või kaitsepolitsei kaudu. See on õigem ja mõttekam. Kui suures koguses neid siis ikka nii väga on. Ja kas need üldse omavahel seotud on? Te unustate ära, et Tallinki aktsia läks börsile siis, kui ma juba ammu enam veeteede ametis ei töötanud.
Teil olid need aktsiad ju väga ammu?
Mul on ka teisi asju väga ammu. Ma olen 57 aastat vana. Aga kohtuda ma saaksin Teiega alles järgmine nädal. Mul on kõik õhtud kinni ja nädalavahetusel olen võistlustel.
Me ei saa nii kaua seda infot kinni hoida. Isegi ootasime nädal aega Teie tagasitulekut.
Te jätsite sõnumisse ka, et teil on mingi info, mida te ei saa kinni hoida. No avalikustage see siis. Ma ei saa sättida oma elu Äripäeva järgi.
Aga kas Te mõnele küsimusele saate vastata? Näiteks, kuidas Te saite suure summa eest Tallink Grupi aktsiaid?
Käisin teie juures kodus ja võtsin sealt. Telefoni teel ma sellistest asjadest üldse ei räägi. Eriti veel võõra inimesega. Esiteks, ma ei ole neid aktsiaid saanud. Ma olen need ostnud nagu kõik teised.
Kas Te deklareerisite neid aktsiaid ka 1999. aastal majanduslike huvide deklaratsioonis?
Ma ei kuulunud nende isikute ringi, kes seda pidi tegema.
Kas Te oleksite nõus näitama Eesti väärtpaberite keskregistrist enda aktsiatehinguid?
Ma veel korra ütlen, et ma ei vasta telefoni teel isegi sellistele küsimustele. Ma ei ole üldiselt huvitatud ajakirjanduses esinemisest.
Kas lubate, kui me järgmise teisipäeva õhtul kokku saame, et vastate ka meie küsimustele?
Oleneb küsimustest. Normaalsetele vastan. Aga mitte sellistele mõistusevastastele, nagu Teie vahel esitate. Normaalsetele küsimustele saate alati vastuse.
Seotud lood
Egon Hirvesoo on riigiametnik, kelle töö
kvaliteedist sõltuvad inimeste elud. Tema juhitav meeskond vastutab
pürotehnikafirmade üle tehtava järelevalve eest. Äripäev võttis paar kuud tagasi
luubi alla pürotehnikaga seonduva ja avastasime ehmatusega mitmeid
ebakõlasid.
Tartus tegutseva lastepäevakeskuse all asub
pürotehnikaladu, mille olemasolust polnud linnavõim aastaid teadlik ning milles
avastati suvel ehmatamapanevalt suur segadus (21.11.2008).
Kuigi linnaplaneerimise amet oli
kindlameelselt vastu Tondi piirkonda kõrghoonete rajamisele, polnud see argument
Tallinna poliitilistele otsustajatele, kes surusid Läti börsifirma kinnistu
ihaldusväärsesse kõrghoonete teemaplaneeringusse.
Ajakirjanduslikult oli Äripäevale lõppev
aasta väga edukas. Siin on üks näide meie parematest uurimuslugudest, mille
kirjutas Ralf-Martin Soe (03.10.2008).
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.