Keskerakonnale suuri annetusi teinud Siim ja Sulev Seppiku endise äripartneri Kristian Kesneri kinnisvaraarendus Tiskres ei saanud õieti alatagi, kui juba ägiseb agoonias. Majad on poolikud, osa elamiskõlbmatud, firma arved ja vara on arestitud, inimesed ahastuses.
Aastaid tagasi Siim ja Sulev Seppiku õigusalaste näpunäidete järgi ja Tallinna praeguse abilinnapea Denis Boroditši kontrolli all Tiskre-Väljal elumaju ehitama hakanud miljonär Kristian Kesneri firma Apametsa Kodu on jätnud maha poolikud ja kasutusloata, koguni katuseta majad, hunnik lubatud, kuid lõpetamata töid ning õnnetud inimesed.
"See on algusest peale üks suur ebaõnnestumine," ütleb Väljale, Liiva teele korteri ostnud naine. "Ma ei saa korterit müüa ka - kes seda ostaks? Majal pole isegi kasutusluba, sest tööd on kõik pooleli," lisab ta.
Kesner peidab end korteriostjate eest
Apametsa Kodul on maksuvõlgasid Krediidiinfo andmetel ligi 3 mln krooni, lisaks intressid. Firma arved ja vara on kohtutäituri sõnul arestitud. Inimesed kurdavad, et Apametsa Kodu omanik Kesner ei vasta e-kirjadele ja ta mobiiltelefon on väljas.
Jaanuari lõpus on Kesner Apametsa Kodust käed puhtaks pesnud, sest on oma osaluse firmas müünud. Nüüd on Apametsa Kodu omanikuks äriregistri andmetel keegi lätlane Juris Potabenko. "Käesolevaks hetkeks olen ma oma osaluse Apametsa Kodus Läti investorile ära müünud. Apametsa Kodu arendusprojektide elluviimist jätkab tema," vastab Kesner Äripäevale lakooniliselt e-kirjas.
Abilinnapea Boroditš põgenes uppuvalt laevalt
Elurajooni arendas Kesnerile kuuluv Parvati, mille nõukogu liige majade ehituse ajal oli praegune Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Tõsi, mullu novembris peatas ka tema oma osaluse selles.
Boroditš ütleb, et tema Apametsa Kodu projektiga ei tegelenud. "Ma lahkusin sealt ja ei tea enam, mis seal toimub," lausub Boroditš. Ta lisab, et Kesneriga pole tal ühist äri ja iga päev nad ei näe. Kesneri osaluse müügist firmas Apametsa Kodu kuuleb ta enda sõnul esimest korda.
"Ma ei tea, kes on Juris Potabenko," kinnitab Boroditš. Kuidas abilinnapea pankrotti jõudnud kinnisvaraarendaja käitumist Harkus kommenteerib? "Mina polnud asjade juures. Muidugi pole see hea, kui asjad seal korrast ära. Miks ja kuidas, peate Kesneri käest küsima."
Katuseta maja ja hallitanud seinad
Eriti kurioosne lugu on Kristian Kesneri juhtimisel viimasena Tiskre-Väljale kerkinud nelja korteriga karbiga, mis on aastapäevad vihma ja tuule käes vettinud. Majal on püsti vaid müürid ja katusel sarikad. Plastaknad on puruks pekstud, majaseintel vohab roheline hallitusseen.
Kui selle olematu maja tulevased kolm korteriomanikku sõlmisid notariaalse lepingu ja omavad tulevikus õiguse korter välja osta, siis õnnetult läks Nikolai Nikitenkol, kes maksis küll 220 000 kr broneerimistasu, kuid notariaalset lepingut ei jõutud sõlmida.
"Meil oli mitu korda notariaeg kokku lepitud, kuid Kesner ei tulnud kohale. Ütles: ma helistan sulle homme" või "ma helistan sulle ülehomme". Kui ütlesin, et ega firma pankrotis pole, vastas ta: kas sa teed nalja? Kui ütlesin, et mulle selline asjaajamine ei meeldi, vastas Kesner: ei tasu minust nii halvasti mõelda," räägib Nikolai. Ta kirjeldab Kesnerit kui kogukat ja suure kõhuga tõmmut usbeki päritolu meest.
"Kui ma oleks teda enne broneerimistasu maksmist näinud, poleks ma iial sellele mehele raha üle kandnud," tunnistab Nikolai nüüd. "Ta on aferist! Ei vasta enam telefonile ja jäi lõpuks haigeks. Põgeneb nagu rott uppuvalt laevalt," kirjeldab ta.
Mees räägib, et umbes pool aastat tagasi helistas Apametsa Kodu sekretäriks nimetanud näitsik talle ja käskis maksta 600 000 krooni, pärast mida lubasid nad kohe notariaalse lepingu teha. Seda Nikitenko õnneks ei teinud. "See oli täielik santaaž!"
Tulevased korteriomanikud on Nikitenko sõnul kokku maksnud ligi 1,4 mln krooni.
Mees ei usu ise ka silmi, sest tema korter on neljandat korda sundmüügis. Abi saamiseks pöördus Nikitenko kohtusse.
"Apametsa on käpuli"
Kohtutäitur Risto Sepp müüb juba neljandat korda formaalselt Nikitenkole, kuid juriidiliselt Apametsa Kodule kuuluvat 111-ruutmeetrist korterit Tiskres Välja teel. Kui algselt on korteri hind 1,6 mln kr, siis nüüd on see kahanenud ligi poole miljoni kroonini. Lisaks on korteril ka 38 mln kroonine ühishüpoteek, kokku seitsmele kinnistule.
Apametsa Kodu ehitus on algusest peale veninud nagu vana püksikumm. Esimesed korterid pidi valmis olema 2006. aasta alguses, kuid inimesed said sinna elama alles 2007 suve lõpus. Tänaseks on Apametsa Kodu arendus Tiskres peatunud.
"Apametsa kodu on nii käpuli, kui olla saab," ütleb kohtutäitur Risto Sepp. Menetlust alustati tema sõnul juba mullu suvel - Apametsa Kodu arved ja varad arestiti ning pandi sundmüüki.
Praegu on Sepa menetluses firma vastu kolm võlanõuet, kogusummas pool miljonit krooni. Ta ütleb, et too õnnetu omanik, kelle korter sundmüügis, on tõesti viletsas seisus ja lõhkise küna ees. Sepa sõnul on olukorra lahendamiseks kolm võimalikku varianti. Tulevane omanik saab korteri välja osta odavama hinnaga, arendaja ja tulevased omanikud jõuavad hinnas kokkuleppele, et korterid ehitatakse lõplikult välja või tuleb hoopis kolmas investor, kes ehitab maja lõplikult valmis.
Ehitus ei kannata kriitikat
Võlausaldaja, üks Apametsa Kodu OÜ arendatud elurajoonis korteri ostnud korteriomanik Aet Peetso, ütleb, et algusest peale on Apametsa Kodu asjaajamine olnud veniv ja segane.
"Tundub, et notariaalsete lepingute sõlmimisega viivitati tahtlikult," nendib Peetso. Tema sõnul sõlmiti esimesed broneerimislepingud hoopis Parvati OÜga. Hiljem sõlmiti aga notariaalsed lepingud Apametsa Kodu OÜga.
Peetso lisab, et Apametsa Kodu ei ole tänaseks lõpetanud majade ehitustöid ning kõrvaldamata on ka majadel-korteritel esinevad vaegtööd, hoolimata sellest, et ostu-müügilepingu sõlmimisest on möödas varsti juba kaks aastat. Ta ütleb, et firma omanikud ja kontaktisikud kadunud nagu vits vette.
Peetso lisab, et Apametsa Kodu majade ehituskvaliteet ei kannata kriitikat. "Ilmselgelt ei vasta majade ehituskvaliteet kehtivatele standarditele, senini puuduvad arendaja poolt lubatud kasutusload," selgitab Peetso.
Seotud lood
Eile kuulutas Harju Maakohus välja miljonär
Kristian Kesnerile kuulunud ja Tiskre-Väljal kinnisvara arendanud AS Parvati
pankroti ning määras esimese võlausaldajate koosoleku 17. veebruariks.
Egon Hirvesoo on riigiametnik, kelle töö
kvaliteedist sõltuvad inimeste elud. Tema juhitav meeskond vastutab
pürotehnikafirmade üle tehtava järelevalve eest. Äripäev võttis paar kuud tagasi
luubi alla pürotehnikaga seonduva ja avastasime ehmatusega mitmeid
ebakõlasid.
Tartus tegutseva lastepäevakeskuse all asub
pürotehnikaladu, mille olemasolust polnud linnavõim aastaid teadlik ning milles
avastati suvel ehmatamapanevalt suur segadus (21.11.2008).
Veeteede ameti endine juht Kalle Pedak on
täna kümne suurima Tallinki eraisikust aktsionäri hulgas. Varju on aga jäänud,
et mees sattus Tallinki eelkäija Hansatee aktsionäride nimekirja ajal, kui ta
juhtis laevandust kureerinud riigiametit.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.