Eesti Panga palgakulu jääb 2009.
aasta eelarve kohaselt selle aasta tasemele, mis on 124 miljonit krooni, samuti
ei muutu ametikohtade arv, teatas keskpank.
2008. aastaga võrreldavale tasemele jääb ka Eesti Panga haldus- ja majanduskulu, milleks on 95 miljonit krooni.
Täna Eesti Panga president Andres Lipstoki poolt kinnitatud eelarve kohaselt peaks keskpank teenima järgmisel aastal finantstehingutelt tulu 912 miljonit krooni ja lõpetama aasta 332 miljoni kroonise kasumiga.
Keskpanga põhitegevuskulud (sularaha valmistamise kulu, personalikulu, haldus- ja majanduskulu, põhivara kulum) vähenevad 2009. aastal võrreldes lõppeva aastaga 12 protsenti, jäädes 317 miljoni krooni juurde.
Põhitegevuskulu alaneb eelkõige sularaha valmistamise kulude vähenemise tõttu. Eesti Pank plaanib 2009. aastal valmistada sularaha 60 miljoni krooni eest, mis on 43 protsenti vähem kui 2008. aastal.
Samuti kahaneb 2009. aastal 4,3 miljoni krooni võrra meenemüntide ja meenepangatähtede valmistamise kulu. Kõik kavandatud meenemündiprojektid on panga jaoks kasumlikud.
Lisaks kinnitati täna keskpanga strateegiline arengukava aastateks 2009-2011, mille eesmärgiks on tagada valuutakomitee sujuv toimimine ning aidata Eestil liikuda euro kasutuselevõtu suunas.
„Finantsstabiilsuse tagamisel peab keskpank enda olulisimaks strateegiliseks eesmärgiks arendada Eesti finantssektori turvavõrku ning pöörab erilist tähelepanu finantssektori infrastruktuurile. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga tugevdatakse riiklikku ning koostöös Balti riikide ja Põhjamaade keskpankadega piiriülest valmisolekut kriisihalduseks,“ kommenteeris Eesti Panga president Andres Lipstok.
Seotud lood
Palgakulust ja keskmisest töötajate
arvust lähtudes on Eesti Panga keskmise töötaja brutopalk ühes kuus 32 846
krooni.
2007. aastal sai Läti Panga president
Ilmars Rimsevics peaaegu kaks korda rohkem palka kui Leedu keskpanga juht ja
kolmandiku võrra rohkem kui Eesti keskpanga juht. See palk oli nii kõrge, et
ületas ka Föderaalreservi juhi palka, vahendas biznews.lv.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.