Putini naftaimpeerium kõigub

Eeldades, et nafta hind jääbki kõrgeks, jäeti tegemata reformid, mis oleksid majanduse struktuuri mitmekesistanud ning soodustanud ettevõtliku keskklassi teket. Selle asemel kulutati naftamiljardid sotsiaaltoetusteks, lootuses, et inimesed ei märka kuis kitsas ring insaidereid koore riisub ja rikastub, kirjutas Wall Street Journal. Samuti läks raha probleemide üleskeerutamiseks välismaal.

Suurimal kolmest, Venemaal, on suurimad probleemid. Putinism, mis tõi Venemaa majanduse toibumise, polnud mingi ime: nafta kõrge hinna juures, kus pool tööealisest elanikkonnast on riigi palgal, oleks iga riigi majandus konjunktuuri tipus. Nüüd aga, kus nafta hind kõigub 40 dollari ümber, on paremini näha turureformide hülgamise ning riigiasutuste ja erasektori tasalülituse hind, kirjutab leht.

Täna kasvab riigis rahulolematus. Rubla on langenud kolme aasta madalaimale tasemele, ehkki Venemaa keskpank on kulutanud 150 miljardit dollarit kursi toetamiseks. Ametivõimud on küll keelanud riigi meediakanalites sõna „kriis“ kasutamise, kuid hiljutises avaliku arvamuse küsitluses vastasid 42% küsitletuist, et riigis on kriis ja hullemaks läheb. Sama uuring, mida vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ näitas, et 39% oli valitseva režiimiga rahulolematu.

Wall Street Journal ei tee illusioone – ei Iraani mullad, putinokraatia Venemaal ega Chavezi režiim Venezuelas pole täna-homme hääbumas. Küll aga on Chavezil täna raskem Kolumbia terroriste toetada, Iraanil keskklassi ära osta või Venemaal ELi ja Ukrainat energiahoovaga mõjutada. USA saab hea seista, et need režiimid uuesti liiga ennast täis ei läheks, kirjutab WSJ ning tituleerib viimase naftabuumi peasüüdlaseks USA odava laenuraha poliitika ja dollari languse. Neid vigu ei või USA keskpank enam korrata, kirjutab leht.

Veel kuus kuud tagasi kasvas Venemaa majandus 7% tempos, nüüd ei välistata tulevaks aastaks SKP langust. Avaliku arvamuse uuringutega tegeleva Levada keskuse hinnangul on kriis puudutanud juba 15-20 protsenti Venemaa elanikkonnast kas koondamiste, väljamaksmata palkade või raskuste kaudu töökoha leidmisel. Rubla devalveerumine ajab olukorda vaid hullemaks. „Rubla devalveerimine koos töökohtade vähenemisega on plahvatusohtlik materjal,“ ütles ajalehele Financial Times Levada keskuse analüütik Boris Dubinin.

Financial Times kirjutab Putini rublapoliitika probleemidest. Nafta hinna langus nõuaks rubla devalveerimist vähemalt 20%, kuid Putin on eelistanud rublal järk-järgult nõrgeneda lasta. Mitmed analüütikud tõmbavad juba paralleele Boriss Jeltsini sarnaste kasutute katsetega 1998. aastal rubla kurssi hoida. Keskpangale maksab rubla kursi toetamine nädalas 6-10 miljardit dollarit, reservid sulavad, mida nafta odav hind ei lase kiiresti turgutada. Kindlasti ei taha Putin omale devalveerija pitserit, kirjutab FT. 20%-line devalveerimine ei pühiks minema Vene tarbija ostujõudu, kuid inimestel on meeles üheksakümnendate rublakrahh ning ka väiksem rubla devalveerimine võiks vallandada pangajooksu. Samuti võivad Putinit devalveerimast hoida firmade suured välisvõlad, millest tuleval aastal tuleks tagasi maksta või refinantseerida 170 miljardit dollarit.

Tänane rublastrateegia võib Putini karjääris olla üks riskantsemaid valikuid, kirjutab FT. Praegu näib peaminister lootvat sellele, et OPECi toodangukärped nafta hinda uuesti kergitavad ning dollar USA valitsuse suurte kulutuskavade tagajärjel nõrgenema hakkab.