Valgevene keskpanga endise juhi Stanislav
Bogdankevitši hinnangul näitab rahvusvaluuta järsk devalveerimine,
et Valgevene makromajanduslik seis on arvatust hullem.
Bogdankevitš tunnistas ajalehele Belorusskije Novosti, et järsku rubla kukkumist ei osanud ta oodata. "Ma mõtlesin, et seda tehakse järk-järgult. Tähendab, asjade seis on majanduses palju kordi tõsisem, kui Lukashenko sellisele sammule läks, kartmata oma imagot rahva silmis rikkuda," rääkis ta.
Bogdankevitš hindas samas valitsuse sammu põhimõtteliselt õigeks. "Devalveerimist oli vaja. Teistmoodi poleks saanud kaubandusbilansi hiigelsuurt defitsiiti vähendada. Valgevene rubla oli tugevalt ülehinnatud. Kurssi hoiti viimasel ajal administratiivselt üleval. IMF nägi seda, seepärast nõudis devalveerimist, kuid ma ei arva, et see oleks ultimaatum olnud. Mina oleksin valinud rubla kursi aeglase langetamise."
Kolme põhivaluuta järsk tõus võib kahjustada nende Valgevene ettevõtete majandustegevust, mis ostavad tooret ning materjale. Finantsturgudel paanikaks siiski ei lähe, leidis Bogdankevitš. "Rahutused elanikkonna seas muidugi tulevad, kuid ma ei arva, et see viiks pangandussüsteemi kokkukukkumiseni, hoiuste väljavooluni. Üldiselt pole meil pole raha kuhugi paigutada. Börs on lapsekingades. Ja kui keegi võtabki raha pangast välja, mida ta sellega peale hakkab? Kas ostab tõesti kogu selle raha eest mingisugust kaupa (träni - toim)?" küsis Bogdankevitš.
Selleks, et raha kommertspankadest välja ei viidaks, tõstab keskpank refinantseerimise intressi 8. jaanuaril 12%-lt 14%ni. See tähendab ka hoiuseintresside kasvu.
Valgevene keskpanga hinnangul vajab riik stabiilsuse säilitamiseks 8-10 miljardi dollarilist "ohutuspatja". Valitsus loodab selle raha saada rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt, Euroopa Liidult ja välisriikidelt. Esimesed miljardid on IMFilt juba saadud.
Bogdankevitši hinnangul kannatab Valgevene finantskriisi asemel riikliku sektori kulutustest tekkinud majanduskriisi käes. "Neis riikides, mida puudutas finantskriis, kinnisvara, tarbekaupade ja tootmissisendite hinnad langevad. Meil need aga kasvavad, inflatsioon on kõrge, ehkki mõned räägivad, et Valgevene on oma majandusmudeli tõttu võiduseisus. Kui me aga ei saaks igal aastal Venemaalt 5-10 miljardi suurust toetust, oleksime ammu murdunud. Olukorrast väljatulekuks peaksime kiiresti majandusreformid läbi viima."
Bogdankevitš ei välistanud, et Valgevene saab IMFi laenule ja Venemaa antavale teisele miljardile dollarile idanaabrilt veel 3-4 miljardit dollarit lisaks. Samas arvas ta, et laenud võivad Valgevene võime liialt uinutada ja panna juba 10 aasta eest vajalikeks osutunud reforme edasi lükkama. "Müüme erastamise käigus kinnisvara mõne miljardi eest maha ja elame veel (majandust ümber korraldamata - toim) paar aastat," avaldas ta kartust.
Seotud lood
Venemaa lükkas tagasi Valgevene 100
miljardi rubla suuruse laenupalve. Laenu oleks kasutatud riikide omavahelises
arveldamises, vahendas Lenta.
Valgevene keskpank teatas eile, et läheb
alates 2. jaanuarist üle rubla uuele vahetuskursile, mis on seotud
võrdsetes osades USA dollari, euro ja vene rublaga.
Advokaadibüroo Raidla Lejins Norcous
partner Jüri Raidla ütles aripaev.ee-le, et IMFi 2,5 miljardi dollari suuruse
abilaenu mõju ja sisu on sootuks sügavam kui esmapilgul võib tunduda.
Pärast rahvusvaluuta üle 20protsendilist
devalveerimist on Valgevene võtnud kriminaalvastutusele mustalt tegutsevaid
valuutavahetajaid.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.