Uus saneerimisseadus jõustus 26.
detsembril 2008. aastal. Saneerimismenetlus on paindlikumaid võimalusi pakkuv
alternatiiv pankrotimenetlusele ja selle eesmärgiks on muuta ajutistes
majandusraskustes olev ettevõte taas kasumlikuks.
Saneerimismenetlus on oma olemuselt paljuski sarnane pankrotimenetlusele. Oluline erinevus on aga see, et saneerimise eesmärgiks on aidata ajutistes majandusraskustes olev ettevõte raskustest välja ja jätkata tema tegevust, erinevalt pankrotimenetlusest, mis lõpeb tavaliselt pankrotistunud ettevõtte likvideerimisega ning registrist kustutamisega.
Saneerimismenetlust eristab pankrotimenetlusest veel asjaolu, et saneeritava ettevõtte juhtimisorganitel säilib käsutusõigus ettevõtte üle, erinevalt pankrotimenetlusest, mille algatamisel läheb ettevõtte varade käsutusõigus üle pankrotihaldurile.
Saneerimine saab toimuda üksnes ettevõtja enda algatusel ja saneerimismenetluse algatamist võib kohtult taotleda ainult ettevõtja ise. Kohus kontrollib avalduse saamisel, kas ettevõtte püsiva maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline, kas ettevõtte saneerimine on võimalik ja kas ettevõte võib pärast saneerimist jätkusuutlikult ehk kasumlikult tegutseda.
Saneerimismenetlust välistavateks asjaoludeks on ettevõtja suhtes läbi viidav pankroti- või likvideerimismenetlus või kui ettevõtja suhtes on tehtud sundlõpetamismäärus, samuti kui ettevõtja suhtes on viimase kahe aasta jooksul juba toimunud saneerimismenetlus.
Saneerimismenetluse algatamisel määrab kohus saneerimisnõustaja. Saneerimisnõustaja ülesanne on ettevõtte nõustamine saneerimise läbiviimisel, erapooletu hinnangu andmine ettevõtja seisundile ja tegevusele ning järelevalve teostamine saneerimismenetluse käigus.
Saneerimisnõustajaks võib kohus nimetada vandeadvokaadi, vandeadvokaadi vanemabi, pankrotihalduri või muu seaduses sätestatud nõuetele vastava isiku.
Saneerimismenetluse algatamisel peatub viivise või leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatult nõudelt, kohus peatab ettevõtja suhtes algatatud täitemenetluse ja lükkab edasi pankrotiavalduse läbivaatamise, samuti võib kohus peatada ettevõtja vastu esitatud rahalist nõuet puudutava kohtumenetluse. Sellised abinõud rakenduvad kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni.
Saneerimine toimub saneerimiskava alusel, millega kujundatakse ümber ettevõtja kohustused. Kohustuste ümberkujundamine võib seisneda kohustuse täitmise tähtaja pikendamises, kohustuse täitmise ettenägemises osade kaupa, kohustuse vähendamist või kohustuse asendamist ettevõtja osa või aktsiaga, aga ka muude kokkulepete sõlmimises.
Saneerimine ei saa puudutada töösuhtest tulenevat nõuet ega ka elatise maksmise nõuet.
Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad, kelle nõudeid saneerimiskava puudutab. Võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava peab kohus kava jõustumiseks veel ka kinnitama.
Võlausaldajatele pakub majandusraskustesse sattunud ettevõtja saneerimine paindlikumaid lahendusi kui võlgniku pankrot. Saneerimismenetluse tähendus majandusele seisneb aga selles, et ettevõte pääseb eduka saneerimismenetluse tulemusena majandusraskustest ning jätkab pärast majanduslike probleemide lahendamist oma tegevust.
Seotud lood
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.