Kui inimesed soovivad intressimäära
fikseerida, siis võib arvestada asjaoluga, et intressid on langenud kõikjal
maailmas ning langustrendi jätkumist on oodata ka edaspidi, ütles Eesti Panga
finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
„Kolmekuise Euribori futuuride põhjal ootavad turud aasta lõpuks Euribori tasemeks 1,8-1,9 protsenti, mis on praegusest tasemest 0,4-0,5 protsendipunkti võrra madalamal,“ rääkis Tõrs. Euribori areng sõltub edaspidi eelkõige usalduse taastumisest pankadevahelisel laenuturul ning sellest, kas ja kui palju otsustab Euroopa Keskpank lähitulevikus intresse alandada, lisas ta. „Viimastel kuudel on mõlema puhul olnud selge trend madalamate intresside suunas,“ märkis Tõrs.
Intresside fikseerimine on Tõrsi sõnul abiks neile, kes eelistavad maandada intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, näiteks hoida oma laenumakset muutumatuna pikema aja jooksul. 2008. aasta teises ja kolmandas kvartalis võetud eluasemelaenudest olid Tõrsi sõnul fikseeritud intressimääraga keskmiselt 9 protsenti laenudest.
„Intressimäära swap on üks levinud, kuid kindlasti mitte ainus intressiriski juhtimise võimalus,“ kommenteeris Tõrs, kuivõrd mõttekas oleks kasutada ettevõttel intressimäära swappi ja selle kaudu intress fikseerida. Tema hinnangul on iga finantsinstrumendi kasutamise juures kõige olulisem, et osapooltel on põhjalik arusaam selle eesmärgist ja toimimisest. „Arvestama peab, et iga riski maandamisega kaasneb mingi hind,“ toonitas Tõrs.
Seotud lood
Nordea Marketsi müügijuht Tõnu Palm
soovitab ettevõtetel ära kasutada majanduslangust ja madalaid laenuintressi
määrasid ning fikseerida intressid pikemaajaliselt.
Arvesse võttes Euribori jätkuvat
langustrendi 2009. aasta esimesel poolaastal, soovitab Sampo Pank vajadusel
kaaluda laenuintresside fikseerimist sügisel.
Eesti Krediidipanga krediidiosakonna
juhataja Karin Ossipova sõnul on laenulepingu muutmine fikseeritud intressiga
lepinguks kliendile väga kulukas.
Swedbanki finatseerimise divisjoni
direktor Tauno Vanaselja ütles, et ettevõtted ei soovi laenuintressimäärasid
eriti fikseerida.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.