Eesti Investorite Liidu juhatuse liige
Heldur Meeritsa arvates Hardo Pajula töötuks ei jää.
"Pajula on suure lugemusega ja avarate mõtetega inimene. Ta oli õppejõuna ka üsnagi populaarne. Vaevalt, et ta nüüd töötuks jääb," kommenteeris Meerits.
Meerits kirjeldab praegust turuolukorda Baltikumis kui riskantset, mistõttu Pajula SEBist ka lahkus, kuna Balti riikide ettevõtete aktsiate vahendamine välisfondidele pole enam tulus äri. "Turud on üle maa üsna närvilised ja Baltikumi peetakse hetkel keskmisest riskantsemaks kohaks. Siis, kui tsükkel läks ülesse, siis me läksime üles kiiremini kui Vana-Euroopa ja allamäge lähme ka kiiremini kui teised," ütles Meerits.
Meerits ei näe, et nii Eesti kui ka Läti oleksid tsükli tasandamiseks midagi teinud. "Selles valguses ongi selge, et kui investorid on ära hirmutatud, siis Baltikum tõepoolest on kusagil nende soovide pingereas tagapool."
Meeritsa arvates uuel tõusul investorite raha siia tormi ei jookse, kui valitsus mõistlikult ei käitu. "Päris automaatselt need asjad ei käi. Taastumise ajal peab keskvalitsus ka mõistlikult käituma," kommenteeris Meerits. "Juhul kui nad seda teevad, siis see niimoodi ka läheb. Mis aastal see juhtub, seda me ka ei tea."
Meeritsa arvates on Eesti probleem see, et meie majandus on pisike ning sellest tulenevalt ei ole meil ka piisavalt börsifirmasid. "See võib olla ka probleem, miks investorid Baltikumi teed üles ei leia. Kui üritada börsikõlbliku ettevõtet siseturu peal üles ehitada, siis see on palju keerulisem kui ehitada üles ekspordisektoris tegutsevat ettevõtet," ütles Meerits.
Seotud lood
Hardo Pajula töötab alates 25. jaanuarist taas SEB Panga ökonomistina.
SEB on alates selle aasta algusest
koondanud skeptilisete artiklite poolest tuntud majandusanalüütiku Hardo Pajula,
kirjutab Eesti Ekspress.
Hardo Pajula kommenteeris Äripäevale SEB
Enskilda Equitiesest lahkumist, et Balti majanduses pole
teadaolevalt kõige paremad ajad ning teatud tegevusaladega ei saa
enam tegeleda.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”