Gasell: Potentsiaalsed kasvajad on valdkondadest, ilma milleta ei saa

2008. aasta Gaselli TOPi jõudnud ettevõtetest tegutses enim kaubanduse (30%) ja ehituse valdkonnas (16%). Tartu Ülikooli ettevõtluskeskuse juhataja Tõnis Mets prognoosib, et järgmise sammuna võiksid kasvada firmad, kes on suunatud Eestis tegutsemise asemel hoopis rohkem välisturule.

"Kui naljaga pooleks öelda, siis firmade renoveerijaid ja saneerijaid on lähitulevikus kindlasti rohkem tarvis. Aga tõsiselt rääkides hakkavad kasvama need, kellel on midagi sellist, mida pole tarvis ainult koduturul ja kelle tegevus põhineb omatootel.“

Näiteks tarkvaraarendus ja sellel põhinevad teenused. Teadmistepõhine majandus tähendab, et tarkvara on seotud uute ja vanade tehnoloogiatega. Sama võib öelda biotehnoloogia kohta. See ei ole eraldiseisev tehnoloogia, seda kasutatakse erinevate valdkondade arendamiseks.

Viimane eeldab aga ülikoolide ja ettevõtete paremat koostööd, milleks Eestis ei olda veel valmis. Huvide ringi ühildamine on pikk protsess ja riikides, kus sellega on pikemalt tegeletud, annab see alles esimesi tulemusi, teab Mets.

Olnud majanduskasvu, millele nüüd on järgnenud krahh, ei saa Metsa sõnul lugeda ettevõtlikkuse kasvuks, sest ideid uute ette võtmiste jaoks oli liiga vähe. Mets usub, et tõusev valdkond võiks olla ka loovmajandus, alates kunstidest ning lõpetades meelelahutusega. Tarbija ehk veidi kärbib kulutusi, aga meelelahutus jääb.

"Mis puudutab ehitusega tegelejaid, siis jäävad alles ainult professionaalid. Paljud tegijad, kes praegu turul on, ei tunne ei äri aluseid ega ka ehituse poolt, need kaovad," arvab Mets.

Et üldkaubandusega tegelevad väikeettevõtted saaksid pikalt toimida, Mets ei usu. "Ketid laienevad liiga jõudsalt. Väikekaubandus peab olema spetsialiseerunud, pakkudes kaupu mingi valdkonna n-ö friikidele, lootust ellu jääda on ka kaubandusel, mida toidavad turistid.“

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa arvab, et potentsiaalsed kasvajad on valdkonnast, ilma milleta ei saada hakkama: toit ja osa teenindusest. Kui kaubandus on praegu saanud hoobi ja ka kinnisvara seisab, kuna ostu lükatakse edasi, siis elementaarseid teenuseid on ikka vaja. Venemaa ei ole ehk kõige parem näide, aga sealsed valitsejad on võtnud kursi, et leiva, piima ja õlle hinda püütakse mitte puutuda, et need jääksid lihtrahvale kättesaadavaks, räägib Sõõrumaa.

Kui vaadata kinnisvara, siis arendamist peab vaatama vähemalt 10 aasta, veel parem 50-60 aasta perspektiivis. Ühe eluaseme kohta on 2,1 elanikku ning see uueneb keskmiselt 1 protsent aastas. Miljonile inimesele on tarvis ikkagi 450 000 elamispinda, ehk keskmiselt 4500 uut igal aastal.

Nii et tegelikult on igas valdkonnas võimalik midagi teha, aga tegutseda tuleb kaalutletult, leiab Sõõrumaa. "Möödas on võidujooks, kus iga teine "taksojuht" kauples aktsiatega ja tegeles kinnisvaraga. Õnneks on möödas ka aeg, mil iga töötu sobis ehitajaks. Igaüks peaks jääma oma liistude juurde. Õnnelik aeg on tagasi: kui on vajadus õppida, siis inimene õpib, oma olemuselt on inimene ju laisk, minnes kergema vastupanu teed.