• OMX Baltic−0,21%272,41
  • OMX Riga−0,72%867,44
  • OMX Tallinn−0,31%1 736,95
  • OMX Vilnius−0,11%1 051,72
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,12%8 174,78
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,28
  • OMX Baltic−0,21%272,41
  • OMX Riga−0,72%867,44
  • OMX Tallinn−0,31%1 736,95
  • OMX Vilnius−0,11%1 051,72
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,12%8 174,78
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,28
  • 03.02.09, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevaatust võimendusega fondide puhul

Eestiski populaarseks saanud börsil kaubeldavad fondid (ETF – exchange-traded funds) pakuvad investoritele head hajutamise võimalust. Finantsinnovatsiooni tulemusena on turule tekkinud aga kahe- ja kolmekordse võimendusega fondid, mis ahvatleva tootluse tõttu kuuluvad paljude investorite portfelli. Samas ei olda teadlikud taoliste fondidega kaasaskäivatest riskidest, mistõttu tuleb hiljem maksta kallist kooliraha.
Võimendusega fondide eesmärgiks on mitmekordselt jäljendada alusindeksi muutust ning selle saavutamiseks kasutatakse keerulise kontseptsiooniga tuletisväärtpabereid. Näitena võib tuua kahekordse võimendusega börsil kaubeldavaid fonde SSOd ja SDSi, millest esimene liigub S P 500-ga kahekordselt samas suunas ning teine vastassuunas. Kui USA suurimate börsifirmade muutust peegeldav S P 500 aktsiaindeks tõuseb päeva jooksul 1%, siis SSO tõuseb 2% ning SDS langeb 2%.
Peamine investorite seas leviv väärarusaam on, et samasugune suhe kehtib ka pikaajalisel investeerimisel. Loogiline, eks? Mitte päris.
Põhjus on esmapilgul raskesti hoomatav, aga tegelikult selgitatav põhikooli matemaatikaga. Kui nii alusindeksi kui ka börsil kaubeldava fondi algväärtuseks võtta 100 ühikut ning seejärel lisada 3% tõus, on indeksi esimese päeva väärtus 103 ja kaks korda suurema tõusu läbi teinud fondil 106. Kui aga järgmisel päeval indeks langeb 2% ning fond kaks korda sama palju ehk 4%, saame indeksi väärtuseks 100,94 ning fondi väärtuseks 101,76. Kokkuvõttes ei tõusnud fond kaks korda sama palju kui indeks.
Ehkki tegemist on esmapilgul väikese vahega, tegime arvutuse vaid ühe päeva kohta. Kiiresti muutuval turul ning pikema perioodi vältel võib seis muutuda märgatavalt. Näiteks naftafirmade aktsiate liikumist jäljendav fond kaotas eelmisel aastal alusindeksi languse tõttu kolmveerand oma väärtusest, samal ajal kukkus ka sama indeksi kukkumisele panustanud fond. Seejuures täitsid mõlemad eeskujulikult lubatud päevasisese kahekordse liikumise tingimusi, ometi oleks pikaajaline investor pidanud tunnistama arusaamatust.
Antud näite selgitamisel jääb matemaatikast väheks ning tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et tulenevalt kasutatavate tuletisinstrumentide aegumisest realiseerivad fondid tihti kasumit. Enamasti makstakse see investoritele välja rahas, nagu juhtus ka nafta langusele panustanud fondi puhul. Taolised väljamaksed ei ole aga investori seisukohast meeldivad – eriti aasta lõpus – kuna kuuluvad maksustamisele.
Kuigi võimendusega fondid sobivad hästi lühiajalise nägemuse võtmiseks, tasuks pikema horisondiga investoritel kõik plussid ja miinused enne läbi kaaluda. Tagamaade selgitamine võib küll keeruline tunduda, kuid ettevaatlikkuse tõttu pole veel keegi raha kaotanud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 14:20
PwC: ESG audiitorit valides vaata kvalifikatsiooni
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele