Maailmamajanduse väljavaade on pärast
finantskriisi süvenemist oluliselt halvenenud ning esmatähtis on viia 2009.
aasta eelarve kulud sellega kooskõlla, sest 8-9 miljardise kärpeta ammendavad
riigi reservid kiiresti, ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
„Riigieelarve parandamisel ei ole seejuures kasu ajutistest meetmetest. Praegu tuleb langetada põhimõttelisi otsuseid ja tagada nii Eesti edasine areng ning majanduse usaldusväärus,” rõhutas Sutt täna Stenbocki majas toimunud kohtumisel opositsioonifraktsioonide, töötajate ja ametiühingute esindajatega.
Sutt lisas, et kõikjal on majanduse väljavaated oluliselt halvenenud ning raske on öelda, kui sügav ja pikk on finantskriisist tulenev majanduslangus kogu maailmas, seisis Eesti Panga pressiteates. Näiteks eeldavad IMFi ja Euroopa Komisjoni värsked prognoosid maailmamajanduse kasvu olulist aeglustumist käesoleval aastal, mil USA majandus langeb 1,6% ja euroala majandus 1,8% ning kasvu algus jääb 2010. aastasse.
„Need prognoosid langevad laias laastus kokku Eesti Panga sügisprognoosi riskistsenaariumiga. Arvestades aga majandus- ja finantskriisi üha tugevnevat mõju, ei ole välistatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduste oodatust veelgi suurem aeglustumine. Kui selline areng realiseerub, võib majanduslangus Eestis ulatuda meie hinnangul ligi 9 protsendini. Ebakindlus tuleviku suhtes suurendab riigi rahanduse stabiilsust ja konkurentsivõimet toetavate kiirete ja õigeaegsete sammude tähtsust,” selgitas majanduse olukorda Sutt.