Rahandusminister Ivari Padar ütles Euroopa
liidu juhtide otsust - kergitada Ida-Euroopa krediidiliini 50 miljardile
eurole -, kommenteerides, et Eesti ei kavatse sellest abipotist vähemalt
esialgu raha kerjama minna.
"Saame siin ikka isekeskis hakkama. Hoiame lippu kõrgel! Kui me siin distsiplineeritult tegutseme, oma tarbimist, ka riigi tasandil, kontrolli all hoiame - raskel ajal ei kuluta sama palju kui jõukal ajal -, siis tahaksin uskuda, et me ei pea seda krediidiliini kasutama. Praegu puudutab see abiraha küsimus ikkagi Lätit ja Ungarit. Aga selge on, et ma ei välista jätkuvalt uue negatiivse lisaeelarve koostamist," nentis Padar.
Samas ei salga Padar, et riigi kassavoog on jätkuvalt igapäevaselt miinuses ehk Eesti riik kulutab rohkem kui maksudest igakuiselt raha eelarvesse laekub.
"Ma tõesti ei oska peast öelda, kui palju iga päev reserve kulutame. Märtsi lõpus tuleb uus majandusprognoos, siis täpsustatakse ka kõiki numbreid uuesti
Minister ütleb, et laenutaotlusele, mille rahandusministeerium Euroopa Investeerimispanka läkitas, saadakse vastus tõenäoliselt aprilli või maikuu jooksul.
"Siis saab ka selgeks, millise intressiga meile laenu pakutakse. Selge on see, et mingi EGO intressiga Eesti laenama ei hakka ja ega sealt sellise intressiga laenu ka ei pakuta," on Padar veendunud.
Seotud lood
Aastaid silmaterana hoitud ning praeguseks
7,2miljardiliseks kasvanud stabiliseerimisreserv võidakse lähiajal kasutusele
võtta, sest ülejäänud riigireservid sulavad kevadisest lumest nobedamalt.
Rahandusministeerium saatis täna ametliku
taotluse Euroopa Investeerimispangale (EIB), millega soovitakse viie aasta
jooksul laenata EIB-lt 550 miljonit eurot ehk 8,6 miljardit krooni.
Aasta lõpus üles hüpanud riigi
valitsemiskulude tõttu kahanesid detsembris riigi reservid umbes 6 miljardi
krooni võrra ehk 200 miljoni võrra päevas.
Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker
ütles, et Euroopa Liit on valmis tegutsema, kui Euroopa liidu liikmed vajavad
praegu kokku lepitust suuremaid abimeetmeid, vahendab Bloomberg.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.