Majandusminister Juhan Parts viskas õhku intrigeeriva palli: kuidas muuta hoiakuid, kombates kultuuri aluskihti?
Innovatsiooniaasta eel tehti EASi tellimusel uuring, mis otsis vastust küsimustele, millised on inimeste hoiakud innovatsiooni suhtes ja kuidas inimesed tajuvad innovatsiooni. See uuring annab hoopis lihtsama vastuse kui kultuuri aluskihi uuringud.
Innovatsioonile tähenduse andmisel jaguneb meie elanikkond kaheks. 22 protsenti elanikkonnast ei tõlgenda innovatsiooni kuidagi. Nende tähendusväljas puudub niisugune mõiste. Ülejäänud 78 protsenti tõlgendab innovatsiooni võrdlemisi sarnaselt: see on poliitikute tehnokraatlik ligitõmbav mänguasi.
Ma ei arva, et meie väärtustes oleks midagi, mis välistab innovatsiooni. Kuid väärtused üksi ei taga innovatiivset käitumist. Eesti inimestele on innovatsioon ligitõmbav, kuid ainult 3,8 protsenti usub, et nad saavad innovatsiooni arengule suurel määral kaasa aidata.
Pigem on probleem selles, millise tähenduse innovatsiooni mõiste on saanud. Innovatsiooni on tõlgendatud kui kiiret ja ligitõmbavat, aga tehnokraatlikku ja poliitilist. See kuvand meenutaks nagu rahvaesindaja uhket autot Toompeal: ligitõmbav, aga võõras.
71 protsenti inimestest ootab, et kuna innovatsioon on kasulik kõigile, siis peab riik tegema innovatsiooni arenguks kulutusi.
Kuidas neis hoiakutes muutusi esile kutsuda? Kõigepealt on oluline luua innovatsioonile tähendus nende inimeste seas, kelle tähendusväljas innovatsiooni tõlgendus puudub.
Neile kolmele inimesele neljast, kes peavad innovatsiooni ligitõmbavaks, kuid võõraks, tuleb näidata võimalusi, kuidas innovatsioonis osaleda.
Majandusministeerium on teinud pika sammu inimeste ootustele vastu tulles. Majandusminister Juhan Partsi kinnitusel on riik valmis toetama innovatiivsust rahaliselt.
Praegustes globaalse küla tingimustes pole tulus otsida mingit Eesti anti-innovatsiooni geeni. On loovust, on huvi. Riik pakub ka rahalist tuge. Vaja on innovatsiooni tõlgendustes peletavast lahti saada.
Seotud lood
Eelmisel aastal kinnisvaraturg hangus, ka sel aastal pole mahud varasemaga võrreldes taastunud. Scandium Kinnisvara tegevjuhi Maido Lüiste sõnul on kinnisvaraarenduses käibed vähenenud lausa kolm korda ja arendajatel tuleb tegutseda täiesti uues turusituatsioonis.